Soomere värsketest nobelistidest: kõige oodatum oli keemiapreemia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tarmo Soomere
Tarmo Soomere Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Sel nädalal jagati Nobeli preemiaid. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oli seekord kõige oodatum just keemiapreemia, mis anti kahele naisteadlasele, kes leidsid uue meetodi elusolendite DNA muutmiseks.

Soomere rääkis, et keemia valdkonna inimesed on umbes viis aastat ennustanud, et millal täpselt selle CRISPR-Cas9 meetodi eest preemia antakse. Nobeli keemiapreemia pälvisid prantslane Emmanuelle Charpentier ja ameeriklane Jennifer A. Doudna.

"See on midagi peaaegu inimmõistusele mõistetamatut, et keegi võib ronida geenide sisse, lõigata praktiliselt ühe või kahe aminohappe kaupa sealt välja ja nõnda elu ja elurikkust modifitseerida," kirjeldas ta.

Üllatusi oli Soomere sõnul sel aastal vähe. "Päris tavaline on, et Nobeli preemiad lähevad neile, mille väärtust on mõistnud ainult suhteliselt kitsas ring inimesi. Selle kaudu on Nobeli preemiatel olnud erakordne roll tippteaduse keerukate asjade viimisest ühiskonna teadvusesse," selgitas ta.  

C-hepatiidi viiruse avastamise eest antud preemia oli võib-olla natukene vähem oodatud. "See on just see, mida Nobeli preemiat andev kogukond peab oluliseks, et see preemia puudutaks hästi paljusid inimesi," rääkis Soomere.

Ta tõi välja, et ka erasektori panus on teaduses oluline. Eestis on erasektoris tehtav teadustöö marginaalne, umbes 10–15 protsenti meie teadustoodangust, seejuures meditsiini ja füsioloogia Nobeli preemiatest tuleb rohkem kui kolmandik erasektorist, märkis Soomere.

"Michael Houghton ja tema kolleegid töötasid ju ravimifirmas ja nemad tuvastasid seal selle, mida klassikalised teadusülikoolid hästi teha ei suutnud. Selles mõttes on märgilise tähendusega, et erasektoris tehtav teadus ei ole kriipsuvõrragi halvem kui akadeemilises maailmas tehtav teadus," ütles Soomere.

Kõige rohkem võivad Nobeli preemiate puhul olla pettunud Leedu teadlased. "Vilniuse ülikooli teadlane Virginijus Šikšnys ju pälvis koos Nobeli värskete laureaatidega Charpentier' ja Doudnaga kahe aasta eest maineka Kavli preemia. Kavli preemia saamist peetakse suureks astmeks teel Nobeli preemiale," ütles Soomere.

Eestlased ja Nobeli auhind

Soomere selgitas, kas Eesti teadlaste seas on ka kedagi, kes võiks saada Nobeli auhinna. "Nobeli preemiate suhestumine Eestiga on selles mõttes keeruline, et teadusalased preemiad antakse suhteliselt kitsastes valdkondades ja Eesti teaduse säravaimad tähed on natuke teistes valdkondades."

Soomere rääkis, et kui antaks välja psühholoogias või inimuuringutes Nobeli auhinda, siis Endel Tulving oleks olnud väga hea kandidaat ja kui füüsika laienenuks klassikalisele astronoomiale, siis Jaan Einasto oleks olnud üks väärikaid kandidaate. Kui tulevikus füsioloogia laieneks ka taime füsioloogiale, siis Ülo Niinemets võiks olla üks tõsine pretendent Nobeli preemiale, lausus Soomere.

Küll aga Nobeli kirjanduspreemia nominendiks esitatud mitmeid eestlasi, näiteks Jaan Kross või Jaan Kaplinski. "Ükskord me võidame Nobeli preemia niikuinii," lausus Soomere.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: