Põhiline erinevus on professor Niidu sõnul kütuse oktaaniarvus, mis tanklas müüdavas bensiinis on kas 95 või 98. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, õigupoolest on see võime isesüttimisele vastu seista. Ühtlasi on oluline märkida, et ralliautodes kasutatakse bensiini mitte diislikütust.

"Et vältida iseeneselikku plahvatust mootoris, siis selleks on vaja kõrgema oktaaniarvuga kütust. Mida kõrgem on oktaaniarv, seda rohkem saab kütust suurema rõhu all põletada. Rohkem kütust suurema rõhu all annab suurema võimsuse ja suurema kiiruse," lausus Niidu.

FIA (Federation Internationale de l'Automobile) nõuete kohaselt tohib ralliauto kütuse maksimaalne oktaaniarv olla 102. Ralliauto kütus sisaldab hapnikku 3,7 protsendi jagu. "Hapnik tegelikult viiakse sinna sisse kahel viisil – üks viis on metanool teine viis on etanool." Rääkis Niidu ja märkis, et lisaks võib kütuses olla ka eetrit.

"Need on klassikalised lisandid, mis viivad hapnikku sisse ja aitavad tõsta ka oktaaniarvu, ilma et peaks muid komponente seal muutma. Ülejäänud osas on tegelikult tavaline bensiin," märkis Niidu.

Tema sõnul on ralliauto kütuses veel ka väikesed lisandid nagu väävel ja muud keskkonna seisukohast tähtsad lisandid.

Kui panna tavalisele autole ralliauto kütust, siis oluliselt midagi ei muutu, sest kõrgemast oktaaniarvust kasu saamiseks peaks muutma ka automootori surveastet. "Eks tõhusus kasvab veidike, kui te ei seadista mootorit ümber, siis tegelikult on see minimaalne või pigem olematu."

Arvestades, et tulevikus, kui bensiini kasutamine võib eeldatavasti väheneda, siis ka ralliautodel on võimalik kasutada nii-öelda alternatiivkütuseid. Tõsi, mitte küll biodiislikütust, täpsustas Niidu.

Siiski võib bensiin ralliautodes kasutust leida veel pikka aega. "Ralliautod kulutavad maailma mastaabis suhteliselt vähe kütust, võib isegi juhtuda, et saja aasta pärast saab bensiinimootoriga ralliautosid vaadata, võib-olla ka elektriautosid," mainis Niidu.