Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konist
Kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konist Autor/allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud.

Otsides väiksema keskkonnamõjuga energiatootmise viise, võib lahendus peituda just toormes biomassi osakaalu suurendamises. See pakub alternatiivi fossiilkütuste kasutamiseks ning tekkivate heitkoguste vähendamiseks.

Uurimistöö juht, Tallinna Tehnikaülikooli kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konist ütles, et teadlased kasutasid uurimistöös termogravimeetrilist analüüsi. "Kaasaegsetes laboritingimustes aitab just kiirahju kasutamine termogravimeetrias määrata ajas puidu reageerimisvõimet erinevate temperatuuride ja reaktsioonimahtude juures. Seadsime eesmärgiks analüüsida biomassi -käesoleval juhul puidu ja põlevkivi – põlemiskineetikat, eesmärgiga suurendada võimalikult palju biomassi osakaalu."

Süsihappegaasi ehk CO2 emissiooni saab soojusenergeetikas piirata põlevkivikütuse osakaalu vähendamisega ning asendades seda taastuva toormega. 

Oma uurimises kasutasid tehnikaülikooli teadlased ühte Eesti levinumat taastuvat loodusvara ehk puitu. Täpsemalt analüüsiti puidu ja põlevkivi segu koosmõju põlemisprotsessile. Teadlased asendasid 40 protsenti põlevkivist puiduga.

"Tänase seisuga saame väita, et keskkonda kõige vähem koormav on Eesti põlevkivikateldes fossiilkütuse ja biomassi segu kasutamine. Nii näiteks on meie tuntuima kaasaegse, nn rohelise elektri tootja, Auvere elektrijaama elektritootmise kasutegur praegu umbes 40 protsenti, samal ajal kui teistel koostootmisjaamadel, kus lisaks soojusele toodetakse ka elektrit, on elektritootmise kasutegur jätkuvalt alla 30 protsenti," selgitas professor Konist.

Kui fossiilkütuste põletamine lisab meie biosfääri aineringesse süsinikku, siis tahkete biokütuste põletamine seda ei tee, kuna tahked biokütused on ise biosfääri aineringe osad. Fossiilkütuste keskkonnakahjulikkust iseloomustavad põhiliselt kaks komponenti. Esiteks paiskub suitsugaasidega väliskeskkonda lisaks süsihappegaasile erinevaid saasteaineid ning teiseks tekib põlemisjäägina tuhk.

Professor Alar Konist: "Uurimise põhjal saame väita, et suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsiooni saab tootmises kontrolli alla hoida optimaalselt madalaima põlemistemperatuuri 700–800 kraadi juures. Teise kahjuliku teguri, tuha, osakaalu tekkimist saab puidu lisamisel põlevkivile vähendada koguni pea poole võrra. Ühtlasi on selliselt tekkinud tuhal lisaväärtus: tänu puidu lisamisele on tema kvaliteet sobilik kasutamaks (õigem oleks öelda "taaskasutamaks") näiteks ehituses rohetsemendi lähtematerjalina".

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Thermal Analysis and Calorimetry

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: