Juunikuus käivitunud kaheaastase Eesti – Läti põhjaveeteemalise ühisprojekti WaterAct teeb eestlastele atraktiivseks, et allikate uurimisel saab kasutada selles vallas edukamate lätlaste kogemusi. Geoloogiadoktor, Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi nentis, et Eestis on seni lätteid põhjavee seires vähe uuritud.

"Kui me tahame põhjavett seirata, kui me tahame teada, kuidas toimub vee koostise muutus põhjaveekihtides, siis on allikad selleks väga head kohad. Ja kuna lätlased on kasutanud allikaid oma seiresüsteemides, siis selline projekt on hea koht, kus kogemusi vahetada, ja võibolla on meil midagi nendelt õppida," ütles Marandi.

Allikate kaardistamisel soovivad teadlased abi saada kodanikuteaduselt. Selleks peaks varasügiseks valmima veebipõhine rakendus, mille abil saavad põhjavee maapinnale tuleku kohti kaardistada kõik soovijad, rääkis Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Jaanus Terasmaa.

"Üks asi, mis seal peab olema, et saaks kogu olemasoleva info sinna koondatud. Ka need Gustav Vilbaste kogutud käsikirjalised andmed, mis on arhiivis olemas, et need oleks sinna lingitud. Et oleks sinna võimalik lisada pilte – pilt kõneleb alati väga hästi. Äkki leiab ka mõningaid vanu pilte arhiivist, et seal oleks kirjas kõik andmed, mis selle kohta teada on, näiteks ka mõõtmistulemused. Et oleks üks koht, mis koondab kokku," ütles ökoloogiadoktor. Küsimusele, kas andmebaasis võiks või peaks olema ka see info, kui puhas see allikas on, vastas Terasmaa järgmist: "Jah, loomulikult, aga see võtab kahtlemata aega, sest analüüsid on siiski kallid ja mahukad, eks sellega tegeleme jõudumööda."

Erinevates Eesti andmebaasides (Keskkonnaagentuuri veeinfo; Keskkonnaagentuuri ürglooduse info) on praegu infot umbes 1500 allika kohta, kuid allikaid uurinud geoloog Ülo Heinsoo on pakkunud, et Eestis võib lätteid olla isegi üle 10 000.