DNA-analüüsi abil on võimalik kuumtöödeldud toidu koostisosi tuvastada juba väga väikese koguse juures. Tartu Ülikooli bioinformaatikud koostöös Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega analüüsisid kuumtöödeldud küpsiseid, millesse oli segatud väikeses koguses lupiiniseemnetest jahvatatud jahu. DNA-analüüs tuvastas lupiini usaldusväärselt ka siis, kui lupiinijahu sisaldus taignas oli ainult 0,02 protsenti.

Toit sisaldab alati DNA jälgi taimedest, loomadest ja mikroorganismidest, mida on selle valmistamisel kasutatud või millega toit või selle tooraine on kokku puutunud. DNA-analüüs võib anda väärtuslikku infot nii toidu koostise, päritolu, ohutuse kui ka tervislikkuse kohta ning teeb võltsingute ja pakendil märgitud koostisosade mittevastavuse tuvastamise tulevikus senisest palju usaldusväärsemaks.

Näiteks möödunud aastal pälvisid tähelepanu juhtumid, kus oli vaja kindlaks teha mee päritolu ja eestimaise mee ehtsus. Uudne DNA-analüüs võimaldaks lahendada ka sedalaadi küsimusi.

Artikli juhtiv autor, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi bioinformaatika teadur ja doktorant Kairi Raime ütles, et arendatav meetod on tubli samm edasi toiduanalüüsiks kasutatavate DNA-põhiste meetodite arengus. "Meie meetod aitab tuvastada DNA-info abil toidu tegeliku bioloogilise koostise ja päritolu ning tänu sellele tagada toidu ohutuse ja ehtsuse," täpsustas Raime. Kairi Raime plaanib tänavu samal teemal kaitsta ka oma doktoritöö.

Töödeldud toidus olev DNA võib olla vägagi lagunenud. Teadlased eraldasid küpsistest DNA ja analüüsisid seda DNA järjestamise tehnoloogiaga. Ühe küpsise analüüsiks saadi umbes 20 miljonit DNA järjestust. Nende põhjal saab bioinformaatilist analüüsi kasutades määrata, mis liikidest pärit DNA-d analüüsitavas proovis leidub. Seejuures oli põhiküsimus DNA ettevalmistamine järjestamiseks, sest DNA on toidus tihti lagunenud ja tuvastama peab ka väikest kogust DNA molekule.

Uuringu laboratoorse töö eest vastutanud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini vanemteadur Kaarel Krjutškov, kelle laboris küpsistest eraldatud DNA-d järjestamiseks ette valmistati, märkis, et toidu "DNA-sõrmejälje" võltsimine on keeruline ja kulukas tegevus ning odavam on pakkuda ausat toitu. "Kui meditsiinis on juba mõistetud, et täpne DNA-analüüs on tänapäev, siis toidutööstuses ja toiduohutuse vallas on DNA-põhiste analüüside võidukäik alles ees," ennustas Krjutškov.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Maido Remmi sõnul tõestab teadusartikkel, et allergeenseid koostisosi on DNA järjestamise abil võimalik tuvastada ka töödeldud toiduainetes. "DNA sekveneerimine on paljulubav diagnostikameetod, mis võimaldab saada kiiresti täpset infot nii toidu kui ka meid ümbritsevate mikroobide kohta. Meetodi abil on võimalik lühikese ajaga juurutada väga mitmesuguseid diagnostilisi teste, mis vastavad teadlaste või ettevõtete vajadustele," rääkis Remm.

Artikkel avaldati ajakirjas Frontiers in Plant Science.