Merepõhjast kaevandatakse väärtuslikke maavarasid nagu vask, nikkel ja koobalt. Nimetatud väärismetalle leidub maapõues klompidena ehk nn mangaanmugulate kujul. Mugulate muust pinnasest eraldades kobestavad kaevurid merepõhja. Paraku lõhuvad nad töö käigus ära merepõhja pindmise settekihi.

Settekiht on tähtis, sest just seal elavad merepõhja toiduahelas olulised mikroorganismid. Viimased osalevad mere lämmastikuringluses, vahendades toitainerikast lämmastikku merepõhja ja ülemiste veekihtide vahel.

Saksa teadlased kündsid aastatel 1989-1994 DISCOLi katseprogrammi käigus Peruu merepõhja vaod. Nõnda soovisid teadlased matkida tegelikku kaevandustegevust merepõhjas. Nüüd, 26 aastat hiljem, on vagude piirkonnas endiselt kolmandiku võrra vähem mikroobe, kui sellest puutumata jäänud merepõhjas.

Norra teadlased kündsid Norra Tromsø Arktika ülikooli mikrobioloogi Tobias Vonnahme juhtimisel 2015. aastal võrdluseks uued vaod. Nad võrdlesid uusi vagusid viie nädala möödudes 26 aasta tagustega.

Selgus, et värskete vagude alal elas puutumata merepõhjaga võrreldes mikroobe poole vähem. Omakorda tähendab see, et 26 aastaga taastus vaid 20 protsenti mikroobipopulatsioonist.

Ühe kaevetöö tagajärgede kadumine võib võtta seega kokku vähemalt pool sajandit. Teadlased soovitavad otsida töösturitel alternatiivseid kaevemeetodeid, mis säästaks merepõhja mikroobe ja laiemas pildis kogu mere toiduahelat.

Uudis ilmus ajakirjas Science News.