Asteroid leiti juba 1998. aastal. Tagantjärele selgus, et esimest korda jäi see pildile juba kümmekond aastat varem. Pika vaatlusrea tõttu suudavad ennustada astronoomid 1998 OR2 liikumistrajektoori suure täpsusega. Päikesele lähimas punktis lõikab asteroid peaaegu Maa orbiiti, muutes selle potentsiaalselt ohtlikuks objektiks.

Sel korral satub 1,8–4,1-kilomeetrise läbimõõduga asteroid Maast ligikaudu 6,2 miljoni kilomeetri kaugusele ehk umbes 16 korda kaugemale kui Kuu. Sedavõrd suuri taevakehi satub Maa lähedusse haruharva. NASA hinnangul ulatub keha liikumiskiirus 31 000 km/h. Kokkupõrkel Maaga vallanduks kordades rohkem energiat, kui maailma kõigi tuumapommide üheaegsel plahvatamisel.

Praegu on võimalik jälgida asteroidi vaid raadioteleskoopide või suuremate optiliste teleskoopidega. Teisipäeva õhtuks kasvab ennustuste kohaselt selle näiv heledus aga piisavalt palju, et seda oleks võimalik vaadelda ka väiskemate, 6–8-tolliste teleskoopidega. Maale lähimas punktis leiab selle Hüdra tähtkuju lähiselt.

Möödumist sai robotteleskoopteenuse Slooh või veebipõhise Virtuaalteleskoobi vahendusel. Virtuaalteleskoobi ülekanne algas Eesti aja järgi kell 21.00, Slooh ülekannet oli võimalik jälgida kella 2.00–3.00 vahel.

Veel lähemale satub 1998 OR2 Maale sel sajandil 16. aprillil 2079. Siis möödub see Maast umbes 1,8 miljoni kilomeetri kauguselt ehk viis korda kaugemalt kui kuu.