Noorukite väärtused

Tartu ülikooli sotsiaalteadlased hindasid eesti, saksa ja vene 15-aastaste noorukite väärtusi ning noorukite tajutavaid suhteid vanemate ning eakaaslastega. Tööst ilmnes, et eesti, saksa ja vene noored peavad ühtviisi olulisteks nii individualistlikke kui ka kollektivistlikke väärtusi. Individualistlikud väärtused on inimese isiklik ainulaadsus ja sõltumatus, kollektivistlikud väärtused aga grupikuuluvus ja teistega seotus.

Noored hindasid väärtuseid sarnaselt hoolimata sellest, et saksa ja eesti kultuuriruumis rõhutatakse rohkem individualistlikke omadusi, samas kui vene kultuuris peetakse olulisemaks kollektivistlikke väärtusi.

Sellisest jaotusest lähtudes eeldavad teadlased, et Eestis ja Saksamaal rõhutatakse rohkem iseseisvust, loovust, naudingut, mitmekesisust ja põnevat elu, seikluste otsimist ja vabadust. Vene kultuuris hinnatakse seevastu kõrgemalt sotsiaalset korda, lugupidamist, rahvuslikku julgeolekut, enesedistsipliini, viisakust ja kuulekust kui kollektivistlikke väärtusi. Noorukite hoiakutest väärtuste seesugust erinevust aga ei ilmnenud.

Väärtuste seos suhetega

Vaatamata sarnasustele noorukite individualistlikes ja kollektivistlikes väärtustes, esines kolmes riigis erinevusi nende väärtuste seostes inimsuhetega. Individualistlikud väärtused edendasid häid suhteid eakaaslastega, kollektivistlikud väärtused aga positiivseid suhteid vanematega.

Iseseisvust, loovust, naudingut, mitmekesist elu ja vabadust kõrgemalt hindavas kultuuriruumis kasvavad eesti ja saksa noorukid tajusid eakaaslaste poolt suuremat aktsepteerimist. Samal ajal Venemaal see nii ei ole.

Noorukite kollektivistlikud väärtused on sotsiaalne kord, enesedistsipliin, viisakus ja kuulekus. Need väärtused suurendavad peresuhetes intiimsust ja imetlust ning vähendavad tülisid vanematega.

Mida kõrgemalt hindavad noorukid aga individualistlikke väärtusi, seda rohkem esineb konflikte vanematega. Usaldus vanemate vastu on sel juhul madalam ning noored tajuvad ka vähem vanematepoolset imetlust.

Noorukite suhted eakaaslaste ja vanematega

Noorukite suhetel vanematega on oluline mõju suhetele eakaaslastega. Nii ema- kui ka isapoolset imetlust tajuvaid noorukeid võtavad eakaaslased omaks lihtsamini. Seose tugevus on eesti, saksa ja vene noorukite puhul samasugune. Seega saavad vanemad noorukeid toetada suhetes eakaaslastega, tõstes noorte enesehinnangut ja enesekindlust.

Tartu Ülikooli üldsotsioloogia dotsent ning uuringu üks läbiviijatest Kairi Kasearu soovitab lapsevanematel hinnata, millised on lapse suhted pereliikmete ja sõpradega. "Tasub teadvustada, et suhtemustrid vanematega võivad määrata ka lapse suhted eakaaslastega. Just teismeliseeas toimub muutus suhete hierarhias. Suhted vanematega muutuvad vähemtähtsaks ja noor väärtustab rohkem suhteid eakaaslastega," ütleb ta.

Kolme riigi võrdluses tajuvad saksa noored kõrgeimat vastastikust heakskiitu. Samal ajal tajuvad nad ka suurimat imetlust nii emadelt kui isadelt. Niisiis on seos vanemliku imetluse ja sõprade heakskiidu pälvimise vahel olemas.

Eestis on aga seosed eakaaslaste omaksvõtu ning perekondlike suhete vahel keerukamad kui Saksamaal või Venemaal. "Minu jaoks üks huvitavamaid tulemusi oli Eesti noorukite eristumine või esile tulemine selle poolest, et suurem lähedus isaga võib tähendada hoopis seda, et suhted eakaaslastega on kehvemad. Kui ollakse konfliktsetes suhetes vanematega, siis suure tõenäosusega ei saada ka eakaaslastega hästi läbi," tõdeb Kasearu.

Eestis paistab isa ja lapse vahelise suhte kvaliteedil olema suurem mõju sellele, kas laps meeldib oma eakaaslastele või mitte. Põhjus võib olla selles, et isad tegelevad Eestis laste kasvatamisega endiselt vähem kui emad. Seega võib isade panus olla kõrgemalt väärtustatud ja tugevamini seostatud laste edukusega.

Selgub, et lähedasem suhe isaga, mis seisneb eeskätt isale isiklike tunnete ja saladuste usaldamises, avaldab negatiivset mõju suhetele eakaaslastega. Sama kipub kehtima ka Venemaal.

Võib juhtuda, et isaga avatult suhtlevad Eesti ja Vene noorukid usaldavad oma isasid ja peavad neid pigem sõpradeks. Samuti on võimalik, et noorukid veedavad isaga aega eakaaslastega veedetava aja arvelt. Eesti noortel on teiste riikidega võrreldes isadega vähem konflikte, kuid samas tajuvad meie lapsed isalikku imetlust kõige vähem.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Early Adolescence.