Uraan on põrganud kokku väiksema jäise planeediga
Jaapani astronoomid on arvutil mudeldanud, kuidas hiidplaneet Uraan ammustel aegadel teise taevakehaga kokku põrkas, kuidas ta sellest uppi läks ja kuidas tekkisid ta kuud.
Uraan on Päikesesüsteemi kaheksa planeedi seas eriline selle poolest, et ta pöörlemistelg on erakordselt viltu. Kui teistel planeetidel on pöörlemistelg orbiiditasandiga enam-vähem risti, siis Uraani telg on ristasendist enam kui 90 kraadi kõrvale kaldunud – ta ei ole isegi enam lihtsalt kaldu, vaid lausa kummuli.
Ka pöörleb Uraan selle telje ümber oma suuruse kohta kummaliselt kiiresti – ta ööpäev on lühem kui Maal, kõigest 17 tundi.
Teadlased on ammu arvanud, et oma veidra kummulioleku ja pöörlemiskiiruse on Uraan saanud kunagisel kokkupõrkel teise taevakehaga.
Shigeru Ida Tokyo Tehnikainstituudist ja ta kolleegid väidavad nüüd, et neil on läinud korda seda kokkupõrget seniolematult tõetruult mudeldada, sest mudel seletab muu hulgas ka seda, miks on Uraani kuud ja rõngad just sellised, nagu on.
Uraanil on 27 suhteliselt pisikest kuud, mis tiirutavad ta ekvaatori ümber, seega Uraani kummuliolekut arvestades on ka kuude orbiidid kummalises asendis, planeedi enda orbiidi suhtes üsna täpselt risti, nagu ka ta rõngad. See viitab, et kuud ja rõngad on tekkinud kunagisel põrkel laiali lennanud materjalist.
Ida ja ta kaaslaste mudeli järgi oli Uraaniga kokku põrganud taevakeha Uraanist mitu korda väiksem, kuid meie mõistes siiski vägagi suur – umbes ühe kuni kolme Maakera suurune.
Tegu oli planeediga, mis koosnes arvtatavasti peamiselt jääst, nagu arvatavasti ka Uraan isegi, kusjuures jää all tuleb siin mõista nii vee-, lämmastiku- kui ka metaanijääd. Nii tuleks arvata seetõttu, et Uraani kuud on nii pisikesed – suur osa plahvatuses laiali paiskunud jäisest materjalist aurustus ja hajus ilmaruumi.
Siin on selge erinevus meie Kuu tekkega, mis arvatakse pärinevat Maa kokkupõrkest teise taevakehaga, mis mõlemad olid üsna kivise koostisega, ja Maa ümber tiirlema jäänud kivipuru koondus kiiresti ja tõhusalt meie suhteliselt suureks Kuuks.
Oma mudelist ja selle heast kooskõlast Uraani kuude tegeliku suuruse ja orbiitidega kirjutavad Ida ja kaasautorid ajakirjas Nature Astronomy.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Indrek Ojamets