Aiapidamisega tegelevad inimesed on oma kehaga rohkem rahul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Varasemad uuringud on näidanud, et aiapidamine on seotud psühholoogilise heaolu ja füüsilise tervisega.
Varasemad uuringud on näidanud, et aiapidamine on seotud psühholoogilise heaolu ja füüsilise tervisega. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Inimesed, kes tegelevad aiandusega, hindavad paremini oma keha ja selle funktsioone ning aktsepteerivad oma kehalisi puudusi, nii selgus Suurbritannias tehtud uuringust.

Anglia Ruskini ülikoolis tehtud uuringu küsimustikest selgus, et aiapidamisega tegelevatel inimestel on märkimisväärselt kõrgem hinnang oma keha suhtes, nad on oma keha üle uhkemad ja hindavad kõrgemalt oma keha funktsionaalsust.

Uuringus osales 84 aiapidajat Londonist, nende tulemusi võrreldi samas piirkonnas elava 81 inimesega, kes ei tegele aiapidamisega. Anglia Ruskini ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Viren Swami juhitud uuringust selgus ühtlasi, et mida kauem osalejad aiandusega tegelesid, seda suurem oli neil ka positiivne kuvand oma kehast.

Varasemad uuringud on näidanud, et aiapidamine on seotud parema psühholoogilise heaolu ja füüsilise tervisega. Hiljuti avaldatud uuring aga näitas, et kokkupuude looduskeskkonnaga aitab edendada positiivset kehakuvandit.

Professor Swami sõnul on positiivne kehakuvand kasulik, kuna see aitab tugevdada nii psühholoogilist kui ka füüsilist vastupidavust. "Minu varasemad uuringud on näidanud, et looduses olemise kasulikkust laiemalt, ent kasvav linnastumine tähendab, et paljud inimesed pääsevad nüüd vähem loodusesse," lausus professor.

Swami sõnul on oluline tagada aiapidamise võimalused kõikidele inimestele, see aitab vähendada pikemas perspektiivis kulusid tervishoiusüsteemile. Swami lisas, et üks võimalus selleks oleks eraldada kogukonnale sihtotstarbelised aiamaa krundid.

Eestis on statistikaameti 2019. aasta märtsi andmete kohaselt on põllu- ja aiamaa osatähtsus kõige suurem Rakvere vallas. Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, seal on põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.

Viren Swami juhitud uuring ilmus ajakirjas Ecopsychology.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: