Käbisoomuste paksus määrab kuuse-käbilinnu toiduvaliku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja.
Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Autor/allikas: ERR

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust, kirjutab Tartu Ülikooli zooloogia osakonna doktorant Riin Viigipuu ajaveebis Linnuvaatleja.

Selgus, et linnud saavad käbidest seemneid kätte seda kiiremini, mida õhemad on käbisoomused. Kõige paksemate soomustega hariliku männi käbidest said kuuse-käbilinnud seemneid kätte vaid juhul, kui käbid olid avanenud; talvel kinniste soomustega hariliku männi käbidest neil seemneid kätte saada ei õnnestunudki. Lindudele pakutud keerdmännikäbidest, mis on samuti paksude soomustega, kuid hakkavad avanema juba hilissügisest, seemnete kättesaamine oli lindudele jõukohane. Kõige kiiremini said kuuse-käbilinnud seemned kätte sitka kuuse õhukeste soomustega ning talvel avatud käbidest.

Kuna lisaks soomuste paksusele erinesid käbid ka seemnete massilt ja energiasisalduselt, erines käbidest saadav energiahulk. Näiteks sitka kuuse väikestele seemnetele pääsesid küll linnud kiiresti ligi, kuid jaapani lehise paksemate soomuste varjus olid suuremad seemned, nii et ajaühikus saadava toidu hulk oli sarnane. Jaapani lehise käbides oli aga energiarikka tuumata seemnete osakaal suurem, mistõttu pidasid autorid just sitka kuuske selle linnuliigi eelistatud talviseks toiduallikaks. Kõige vähem energiat ajaühiku kohta said kuuse-käbilinnud keerdmänni käbidest.

Uuringu tulemusel saadi kinnitust, et käbide omadustest sõltub, kui kiiresti ja kui palju linnud neist energiat saavad. Selgus ka, et kuuse-käbilindudele talvel kättesaadav toit on Suurbritannias seotud puu võõrliikidega, mistõttu mõjutab otseselt nende toiduvalikuid istutatud metsade liigiline koosseis.

Uuring ilmus ajakirjas Bird Study.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: