Hiljuti lõppes Eesti Maaülikooli kaheaastane projekt "Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes", mille eesmärk oli Eestis suur-konnakotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada selle liigi seisundi selgitamiseks Valgevenes.

Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud lind, kes on Euroopas jäänud üliharuldaseks. Valgevenes pesitseb seda liiki hinnanguliselt 120–160 paari suur-konnakotkaid. "Sestap on sealse asurkonna kaitse võtmetähtsusega terve Euroopa jaoks," põhjendas elurikkuse ja loodusturismi vanemteadur Ülo Väli.

Projekti käigus märgistati GPS-saatjatega kuus Valgevene suur-konnakotkast. Väli sõnul osutusid nende olulisemateks elupaikadeks madal- ja siirdesood. "Meie soodes seevastu suur-konnakotkaid enam ei leidu," võrdles ta.

Sarnaselt liigikaalastega otsisid Valgevene kotkad saaki ka lamminiitudel ja põllumajandusmaastikus. Kuuest märgistatud kotkast kolm talvitas Lõuna-Euroopas (Kreekas) ja kolm Aafrikas (Egiptuses, Etioopias ja Lõuna-Sudaanis). Nende praegust käekäiku saab jälgida aadressil lindude rändekaardilt.

"Et kogu Euroopas ohustab suur-konnakotkaid hübridiseerimine väike-konnakotkaga, alustasime ka selle teguri olulisuse selgitamist Valgevenes," lisas Väli, kelle sõnul koguti geneetilisteks liigimääranguteks ja hübriidide tuvastamiseks 50 pesapaigalt 100 DNA-proovi. Analüüside tulemused selguvad eeloleval talvel.

Projekti partnerid olid mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ning Akhova Ptushak Batskaushchyny/BirdLife Belarus Valgevenest, seda rahastas arengukoostöö programmi raames Eesti Välisministeerium.