Tunnetus koosneb protsessidest, mida kasutab organism informatsiooni omandamiseks, valimiseks, talletamiseks ja käitumise suunamiseks. Asjakohasteks näideteks on taju, tähelepanu, mõistmine ning mälu. Tunnetuse täiustamine on tunnetusprotsesside võimendamine või laiendamine. Hariduse, treeningu ja teiste traditsiooniliste tunnetuse täiustamise viiside kõrvale on üha rohkem tekkinud tehnoloogilisi alternatiive, mis lubaksid tunnetuse võimendamist efektiivsemalt ja odavamalt. Kas selliste tehnoloogiate väljatöötamist ning kasutuselevõtmist tuleks soosida või on tegemist ohtliku trendiga?

Algatuseks eristagem täiustamist teraapiast. Teraapia eesmärgiks on mõne tunnetusprotsessi muutmine mingisuguse puuduse kõrvaldamiseks. Täiustamise eesmärgiks on mingisuguse tunnetusprotsessi muutmine selle võimendamiseks. Praktikas võib piir nende kahe vahel hägustuda. Näiteks toob mälu parandav teraapia ühtlasi kaasa mälu võimendamise.

Kui traditsioonilisteks tunnetuse täiustamise meetoditeks on olnud haridus ja treenimine, siis ebatraditsiooniliste hulka kuuluvad nootroopikumid, implantaadid ja mitmed praegu veel peamiselt eksperimentaalsed meetodid. Tulevikutrendide seisukohalt on kõige huvitavamad just viimased, sest neil võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed nii üksikisikute kui ka ühiskondade jaoks.

Praegu ülemaailmselt kõige levinumad tunnetust parandavad droogid on kofeiin ja nikotiin. Nende kõrval on esile kerkimas aga mitmed algselt tähelepanuhäirete raviks mõeldud ravimid, mille toimeained tõstavad tervete inimeste tunnetuslikku võimekust. Näiteks algselt narkolepsia raviks mõeldud Modafinil parandab tähelepanu, reaktsioonikiirust, mustrituvastust ja täpsust. Tulevik võib endaga kaasa tuua spetsiaalselt tunnetuse parandamiseks loodud droogid.

Tunnetuse geneetiliste mõjurite parem tundmaõppimine võib üha enam soosida eugeeniliste meetodite kasutamist tulevaste põlvede tunnetusliku võimekuse tõstmiseks. Kui siiani on vanemad näiteks raseduse lõpuni kandmise üle otsustamisel lähtunud loote tervislikest või sooga seotud geneetilistest näitajatest, siis need võivad kunagi asenduda tunnetusvõimega korreleeruvate geneetiliste näitajatega.

Muutus tooks tõenäoliselt endaga kaasa moraalse ja religioosse poleemika, millesarnast näeme praegu seoses vanemate poolt laste soo valimise, kunstliku viljastamise või abordiga.

Tehnoloogiline areng võib ühel hetkel võimaldada tunnetuse täiustamist nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil. Andmekaeve, andmete visualiseerimine, otsingumootorid – need ja teised sarnased tarkvaralahendused, mille osatähtsus tulevikus tõenäoliselt kasvab, võimendavad juba praegu mitmeid tajuprotsesse rutiinsete või inimeste tähelepanu piire ületavate ülesannete arvutitele delegeerimise kaudu.

Suur osa meie infotöötlusest on kollektiivne. Mingisuguse probleemi lahendamisega tegelevad inimesed moodustavad tunnetusliku süsteemi, mille võimsus uute inimeste lisandumisega suureneb. Alates trüki kasutuselevõtmisest 15. sajandil võib täheldada, et uued informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad pigem võimendavad selliste süsteemide tunnetust. Võib oodata, et see trend jätkub ka tulevikus.

Implantaadid ja teised inimkehaga ühilduvad tehnoloogilised lahendused võivad üha enam võimaldada olemasolevate meelte laiendamist ja uute meelte loomist. Näiteks väikese magneti paigaldamine sõrmeotsa on andnud katseisikutele võime tajuda magnetvälju. Värvipimedana sündinud Neil Harbisson aga lasi oma kolba külge kinnitada antenni, mis võimaldab tal kuulda ümbruses leiduvaid värve.

Olemasolevad tehnoloogilised lahendused tunnetuse täiustamiseks on hetkel veel võrdlemisi piiratud, kuid tunnetusprotsesside parem tundmaõppimine koos tehnoloogilise arengu ja sotsiaalsete muutustega võivad luua nii võimalused kui ka laiapõhjalise vajaduse tunnetuse täiustamiseks. Sellel võib olla mitmeid negatiivseid tagajärgi.

Esiteks võib tunnetuse täiustamine endaga kaasa tuua mitmeid terviseriske. Näiteks droogid sisaldavad sõltuvust tekitavaid toimeaineid ning implantaadid võivad tervist kahjustada. Teiseks, kui tunnetuse täiustamiseks vajalikud vahendid osutuvad ainult jõukatele kättesaadavaks, siis võib tulemuseks olla süvenev ebavõrdsus ja kahanev sotsiaalne mobiilsus. Kolmandaks, kui tunnetuse võimendamine on positsiooniline hüve, mille väärtus tuleneb sellest, et teised seda ei oma, siis võib see kaasa tuua tunnetusliku võidurelvastumise, sest inimesed täiustaksid oma tunnetust ainuüksi teistele järele jõudmiseks.

Stsenaarium ei ole aga paratamatu, sest näib, et mõned tunnetuslikud protsessid – näiteks hea mälu või loominguline mõtlemine – on iseenesest väärtuslikud. Siiski võib tunnetusliku võidurelvastumise esile kutsuda ühiskondlik surve. Informatsiooni loomisest, levitamisest ja talletamisest majanduslikult sõltuvates infoühiskondades teeb üha suurem osa elanikkonnast vaimset ning loovat tööd.

Sellises keskkonnas töökohtade ning majanduslike ja sotsiaalsete hüvede nimel konkureerimine võib survestada üha suuremat hulka inimesi isiklikest soovidest ja tõekspidamistest hoolimata oma tunnetust tehnoloogiliselt täiustama.

Oliver Laasi kommentaar "Novum" kõlab Vikerraadios reedeti kell 10.45 saates "Huvitaja".