Mõningaid loomaliike saab treenida küll tegema kindlate helide peale tantsuliigutusi, kuid nad ei tee neid iseseisvalt. Teised loomad ja linnud võivad küll muusika peale erutuda, kuid nende reaktsioon pole vahetu. Kolmandad linnud on kuulsad oma keerukate paaritumisrituaalide poolest, kuid nad ei muuda oma liikumist vastavalt teise linnu laulule. Spontaansusest jääb puudu isegi inimeste lähisugulaste, šimpansite ja bonobote käitumises.

Nõnda võis viimase ajani arvata, et tõeline tantsimine ehk muusika taktis ettekavatsematult oma keha liigutamine on looma- ja linnariigis võrdlemisi haruldane. Vokaalansambli Backstreet Boyes laulude järgi oma pead noogutav internetikuulsus merilõvi Roman jäi teadlastele silma alles 2013. aastal.

Isane eleonora papagoi Snowball (Cacatua galerita eleonora) püüdis Tuftsi Ülikooli ajuteadlase Aniruddh Pateli tähelepanu tänu Youtube'ile mõnevõrra varem. 2008. aastal andis Patel talle kuulata laulu "Everybody" kiirendatud ja aeglustatud töötlusi. Sarnaselt väikestele lastele ei suutnud pidada lind rütmiga sammu küll iga kord, kuid loopis suurema osa ajast oma harja ja viibutas jalgu muusika taktis. Peagi jõuti sarnase tulemuseni teise papagoiga tehtud katsetes.

Snowballi muusikaline areng ei peatunud. Muutuvaid tantsuliigutusi filmisid üles ka teadlased. Nüüd, kümmekond aastat hiljem jäädvustatud videomaterjali analüüsides leidis Patel kolleegidega, et kokku oli jõudnud papagoi 14 eristatava tantsuliigutuse ja nende kahe kombinatsioonini.

Lisaks harja loopimisele võngutas ta näiteks oma keha erinevates suundades, tegi peaga ringe ja viibutas ühes rütmis jalgu ja pead. Snowballi eest hoolitsev naine oli liigutanud teadaolevalt papagoi juuresolekul muusika rütmis vaid oma käsi. Kõige hiljutisema innovatsioonina õppis tantsuhimuline papagoi poseerima.

Patel viitas kolleegidega tantsuliigutusi lahkavas uurimistöös, et papagoid on lähemas suguluses dinosauruste, mitte inimestega. Seetõttu kahtlustab töörühm, et tantsimine pole ainult juhuslik ainult inimesi iseloomustav leiutis.

Piisab vaid sellest, kuid nad suudavad seostada omavahel heli ja liikumist, õppida keerukate helide ja liigutuste jadasid, imiteerida ja tähele panna teiste liigutusi ning looma pikemat aega kestvaid sotsiaalseid sidemeid. Kriteeriumitele vastavad peale inimeste ja papagoide ka delfiinid ja elevandid.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.