Kuus aastat tagasi ütles riik seadusega, et akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita ei tohi.

Märtsis jõustus aga uus kõrgharidusseadus ja see jätab akadeemilisel puhkusel õppimise ülikoolide otsustada. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et nemad pöörduvad sügisel tagasi endise süsteemi juurde, ehk võta või kolm aastat puhkust ja õpi palju tahad.

"Inimestel ei tohiks õppimist keelata, eriti ülikoolis. See on selline väga üldine suhtumine. See ei sõltu sellest, mis põhjusel minnakse akadeemilisele, kui mitu korda minnakse ja mida õpitakse."

Sarnaselt Tartu Ülikooliga laseb puhkuse ajal õppimise vabaks ka Eesti Kunstiakadeemia.

Nii-öelda tavalist akadeemilist puhkust saab tudeng võtta üheks aastaks. Lisaks võib ta kaks aastat puhkust võtta tervislikel põhjustel ning selleks piisab perearsti tõendist. Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam ütles, et reegleid lasevad lõdvemaks nemadki. Samas seavad nad piirangu, et ainepunkte võib koguda ainult ühe akadeemilise puhkuse jooksul.

"Siin on nüüd seos ülikoolide rahastamisega. Ja tulemusrahastamises üks komponent on nominaalajaga pluss ühe aastaga lõpetamine, mis tähendab bakalaureuseõppes 3+1 aastat. Kui õppeaeg läheb pikemaks, siis tudengid enam sellesse arvestusse ei lähe. Aga paraku see on tulemusrahastamises ka kõige suurem komponent. Üks protsent tulemuse erinevust toob juba kuskil 13 000 eurot eelarvemuutust," selgitas Reintam.

Tallinna Tehnikaülikoolis mõeldi esialgu, et nemad puhkuse ajal õppimist ei luba, aga kui kõik teised ülikoolid oma reegleid pehmendasid, ei saanud tehnikaülikool kehvem olla. Päris kindlaid otsuseid neil siiski veel pole, sest õppeprorektor Hendrik Volli sõnul muretsevad ka nemad õppimisaja pikenemise pärast.

"Tallinna Tehnikaülikool soovib väga, et nominaalajaga lõpetamine meil paraneks. Paari aastaga oleme seda protsenti suutnud tõsta neljakümnelt neljakümne kaheksale. Ja suur eesmärk on, et peale õppekavade reformi järgset aega oleks nominaalajaga lõpetamine üle 60 protsendi. Eesti tööstussektoris ja IT-sektoris on väga suur tööjõu puudus. Elu näitab, et kui need õpingud venima jäävad, siis kraadi saamine võibki olla keeruline," rääkis Volli.

Seda, et õpilaste tudengiaastad üle nominaalaja venivad, kardab pisut ka Tartu Ülikool. Üheks näitajaks on seegi, et pärast kuue aasta tagust seadusemuudatust võtab akadeemilise puhkuse kolmandiku võrra vähem tudengeid.

"Teisest küljest me peamiselt loodame seda, et õpingute katkestamine väheneb. Täna on neid tudengeid, kui neil jääb natukene ainepunkte puudu ja siis nad peavad maksma hakkama, et siis nad võtavad pigem eksmatrikuleerimisavalduse. Me täna loodame, et neid tudengeid me hoiame sellega," ütles Valk.

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et nemad mingit ajalist piirangut ei sea. Samas päris vabaks nad akadeemilise puhkuse õppimist ka ei lase. Nimelt, kui muidu võib Tallinna Ülikooli tudeng võtta kõiki aineid, mida kool pakub, siis puhkuse ajal peab püsima enda õppekavas.

"Me nüüd ei soovi, et üliõpilane võtab omal soovil akadeemilise eesmärgiga õppida teisi õppeaineid. Kui ta soovib teisel õppekaval õppida, siis see on lubatud. Ta saab tulla ülikooli, astuda sisse ja õppida teisel õppekaval."