Teadlased tahavad piirata ligipääsu nahkhiirte talvitumispaikadesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestimaa looduse fond (ELF) püüab talgute abil korrastada nahkhiirte talvitumispaiku. Kuna nahkhiired armastavad talveks puhkama lennata maa-alustesse käikudesse, mis on inimeste seas populaarsed, siis soovivad teadlased sinna ligipääsu piirata.

Peeter Suure merekindluse üks sissepääsudest on ühtlasi ka oluline nahkhiirte talvitumispaik. Et talvitumispaik saaks korda ja nahkhiired tulevikus rahu, toimusid pühapäeval ELF-i talgud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vääna-Posti on üks neljast Eesti nahkhiirte kaitsealast, mille nahkhiire-sõbralikumaks muutmiseks on loodud projekt nimega EstBatLIFE ehk "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis".

"Miks just tiigilendlane? Sest tema on üks meie 14 nahkhiireliigist. Tiigilendlane on üleeuroopalise tähtsusega liik, kuulub loodusdirektiivi alla ja on ainus loodusdirektiivi alune nahkhiireliik Eestis. Tema nendes neljas talvitumispaigas kõige arvukamalt on ja need neli kohta on Vääna-Postil, teine Vääna lähedal Humalas, siis on Ülgase endine fosforiidikaevandus ja Lõuna-Eestis Piusal," selgitas EstBatLIFE projekti juht Lauri Klein.

Tiigilendlasega koos kaitstakse kõiki teisi nahkhiiri, sest ka "Aktuaalse kaamera" maa-alune ringkäik kinnitas, et eri liigid magavad rõõmsalt koos.

Nagu looduses tihtipeale ikka, on ka nahkhiirte järjest halvema käekäigu põhjus inimene.

"Me loendame neid talvel ja neid on iga maa-aluse tunneli peale umbes paarsada, aga viimase kümne aasta jooksul on paljudes kohtades arvukus langenud, nii et kõige ekstreemsemal juhul on arvukus langenud viis korda," tõdes ELF-i nahkhiire-ekspert Lauri Lutsar.

Praegu võib Vääna-Posti kindlusekäikudes liikuda, sest suurem osa nahkhiiri on talveunest juba ärganud. Seevastu talvine segamine võib lõppeda fataalselt.

"Piisab juba sammude kõminast. Mõned nahkhiired ikkagi hakkavad ärkama talvel ja kui talvel ükskord ärgata, ei juhtu veel midagi, aga häda on selles, et inimesi käib viimasel ajal palju ja nahkhiired ärkavad sageli üles ja võivad ära kulutada oma rasvavarud, mis on selleks, et kevadeni vastu pidada," selgitas Lutsar.

Võimalik, et ka pühapäeval leitud surnud nahkhiired on selliste korduvate häirimiste tulemus. Seepärast näeb EstBatLIFE'i projekt ette ka maa-alustesse käikudesse sissepääsude piiramist ja tulevikus saab sinna vaid giidi juhendamisel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: