Euroopa Liiduga ühinedes pidid võitlema Eesti ettevõtjad kiusatusega koguda voodi alla teatud kaupade varusid, mille olemasolust oleks sisenedes suurde ja rikkasse majandusliitu rohkesti rõõmu. Kaupadeks olid mitmed põllumajandussaadused ja eriti suhkur. Avalikus tunnebki juhtumit magusaine kaudu. Rehepapi tegijad jäid inspektoritele vahele ja Euroopa Komisjon määras riigile trahviks 45,7 miljonit eurot.

Riik maksis kolmveerand nõutud trahvist. Veerand lubati jätta kulude katteks. Võib-olla oli see Brüsseli poolt vaadates viga, sest meie inimesed kasutasid ilmselt osa vabaks antud vahendeid advokaatidele, kes püüdsid Euroopa Liidu kõrgeimast kohtust tagasi nõuda kogu trahvi. Pikk protsessimine erinevates kohtuinstantsides lõppes eelmisel aastal meie jaoks kaotusega. See suhkur jättis suhu mõru maitse.

Antud loost saab järgneva juhtumi jaoks võrdluspunkti, kui tähtis on 34,3 miljonit eurot Eesti-suurusele riigile. Ühtlasi ergutab juhtum meenutama, mida soovitakse saavutada ühe karistusega. Eesmärke on mitmeid, alates kurja teinu isoleerimisest näiteks vangimajja. Alati ei peagi halva tegijat füüsiliselt isoleerima. Karistus on märk stigmast, mille olemasolu siin-seal kontrollitakse, et keelduda siis muude sotsiaalse isolatsiooni meetmete kõrval näiteks koostööst, juurdepääsust ressurssidele vmt.

Karistuste hulka kuulub veel kahjutasu väljamõõtmine. Trahvi võidakse nõuda ka kättemaksu eesmärgil. Meie juhtumis sisaldas trahvi määramise algoritm ilmselt midagi mõlemast. Karistus peab olema piisavalt valus mõjumaks käitumisele ning toimimaks ennetuse ja hoiatusena, et lämmatada kurjad kavatsused juba eos. Lõpuks kaasneb karistusega armulikum pale, millega püütakse eksinut tagasi õigele teele juhtida. Kõik toimiks, kui karistuse mõju sunnib muutma selle saajat olukorrast arusaama ja oma ellu suhtumist.

Meile mõjus 34,3 miljonit eurot õpetlikult. Raske on ette kujutada, mis oleks meiega juhtunud, kui trahvimäär ulatunuks näiteks viie miljardini. Ometi leidub maailmast eraettevõtteid, kellele mõjuks viie miljardi dollari loovutamine sama palju kui tavakodanikule keskmisest kallim lõunasöök. Kas mõned ettevõtted on karistamatud?

Börsile esitatud Facebooki aasta esimese kvartali kasumiaruandes kirjeldati kasumist kolme miljardi dollari eraldamist oodatavale trahvile. Ühismeedia hiid ootab USA föderaalselt kaubandusametilt karistust seoses viimastel aastatel avalikuks saanud kasutajate andmete kuritarvitamise skandaalidega. Ühtegi avalikku otsust pole juhtunu osas seni tehtud.

Küll on teada, et talvel teostati firmas ametkondlik juurdlus ja ilmselt selle tulemusi ette nähes otsustas ettevõte kolm miljardit trahvile reserveerida. Aruandest on möödas umbes nädal. Selle jooksul on lisaks selgunud, et tegelikult hindab Facebook võimaliku trahvi suuruseks kuni viis miljardit dollarit. Juhul kui tõeks osutub suurem number, võetakse puudujääv osa jooksva kvartali kasumist. Tegelikult jäi firmal esimesest kvartalist isegi pärast trahviraha reserveerimist kasumina alles 2,4 miljardit dollarit.

Korraks veel karistuse mõttel peatudes on tähelepanuväärne börsi reaktsioon uudisele, et firma peab loovutama riigile kasumist vähemalt kolm miljardit. Ootuspäraselt võiks ajada taoline uudis aktsionäre paberil varast loobuma. On ju tegemist trahvide rekordiga. Senine ettevõtlust tabanud rekord oli "kõigest" paarikümne miljoni dollari suurune. Föderaalse ametkonna karistus pidanuks muutma Facebooki paariaks, võtma sellelt suure tüki varandust ja takistama halva edasi tegemast.

Seega oleks müüa viimane aeg oma väärtpaberid kellelegi edasi, enne kui teised ette jõuavad. Trahvi irm võinuks hirmutada kasvõi väikeaktsionäre. Aga juhtus vastupidi – Facebooki aktsiahind tõusis viis protsenti. Sisuliselt lisandus karistusuudise peale Facebooki väärtusele 40 miljardit dollarit.

Niipalju siis karistamisest. Facebooki suhkrutrahv osutub ilmselt magusaks kogemuseks. Ümberöelduna on ilmselt avalik saladus, et oodatav trahv on sedavõrd tühine, et see tuleks kohe letti panna, seniste süüdistuste vaeva saaks unustada ja äri läheks edasi. Börsile ei meeldi ebaselgus ja trahvi abil on nüüdsest probleem unustatud ja kord majas.

Küsimus pole ainult Facebookis. Suurtele IT-hiidudele on trahvidele kaotatud miljardid paari kuu töö ja meenutab rohkem lepingut kui karistust. Olukord meenutab juhtumit Israeli lasteaias, kus jäid mitmed vanemad õhtul lapsele järgi tulemisega hilja peale ja lasteaiatöötajate tööpäev venis lubamatult pikaks. Hilinemiste vähendamiseks riputati välja silt hoiatusega, et iga hilinemise pealt hakatakse trahvi nõudma. Hilinemiste vähenemise asemel muutusid need endisest regulaarsemaks. Lastevanematele tundus uus trahv pigem lepinguna, mis võimaldas halba käitumist juurde osta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".