Nina Hobbhahn tegi ettekande seminaril Science Meets Parliaments, mille eesmärk on leida lahendusi, kuidas teaduslikud uuringud jõuaksid poliitikakujundajateni ja oleksid aluseks otsustele ning tegudele. Lühiintervjuu andis Nina Hobbhahn Eesti Teaduste Akadeemiale.

Kas teadlased ja teadusnõunikud suudavad üleüldse tänapäevase kiiresti kulgeva maailmaga sammu pidada? Kui vaadata näiteks SAPEA põhjalikke raporteid, võtab nende valmimine tavaliselt enam kui aasta.
Tõeliselt pakiliste küsimuste puhul on aasta tõesti pikk aeg. Arvan, et taolistes olukordades annab vajadust kiirustada teadlastele edasi anda. Suurem osa teaduslikust nõust puudutab aga üldisemaid probleeme ja pikemaajalisi protsesse, mis pole nii ajatundlikud.

Näiteks Euroopas nähtavad demograafilised muutused võtavad kümneid aastaid. Nende peale tasub mõelda põhjalikumalt. See on parem, kui anda pealiskaudselt nõu olukorras, kus seda tegelikult vaja pole. Selles mõttes haakub SAPEA tegevus paremini Euroopa Komisjoniga. Ent näiteks [tolmeldajatele ohtlike taimekaitsevahendite] neonikotinoidide puhul nägime, et sünergia võib tekkida kiiresti ka Parlamendiga.

SAPEA hiljutiste raportite juurde tulles, muu hulgas käsitlevad need mikroplasti ja neonikotinoide. Nende ilmutamine tundub pigem tagasi-, mitte tulevikku vaatava tegevusena, kui arvestada, et probleem oli jõudnud juba tekkida.
Rakendusliku ehk ühiskonnale juba lühikese ajaga kasu toovate ning n-ö sinist taevast käsitlevate alusuuringute vahel peaks olema hea tasakaal. Meid ümbritsevat looduskeskkonda puudutavaid uuringuid tuleb teha, sest me ei tea kunagi ette, mis kasulikuks osutub. Sisuliselt kõik meid ümbritsev tehnoloogia põhineb leidudel, mida ei peetud omal ajal eriti rakenduslikuks.

Nagu loengus välja tõite, teadlasi ikkagi kuulatakse aeg-ajalt ning nende järeldused jõuavad isegi The New York Timesi ja teiste maailma juhtivate väljaannete esikaanele. Mis on sellistel puhkudel edu võti?
Organiseerumine. Näiteks pakub Euroopa Akadeemiate Teadusliku Nõuandekogu teadlastele professionaalset platvormi, kuhu nad saavad oma sõnumi esitamiseks kokku tulla. Teine maagiline komponent on suhtlus. Sa tead, kellega suhtlema pead ja kuidas neile sõnumit edasi anda. Euroopa Akadeemiate Teadusliku Nõuandekogu suudab õiget kombinatsiooni üha paremini ära tabada. See maksimeerib mõju.

Näiteks metsade majandamise, ökosüsteemi ja kliimamuutuste vahelistele seostele pühendatud raportit kajastati sadades väljaannetes. See näitas Euroopa kliimapoliitikaid kriitilises valguses. Meie esindaja kutsuti parlamenti oma tulemusi esitlema ja see mõjutas otseselt seal toimuvat debatti.

Võrreldavalt laia mõjuga oli neonikotinoide käsitlev raport. Leidsime, et nende profülaktiliselt kasutamisel on tõsiselt negatiivne mõju mitte ainult meemesilastele, vaid ka paljudele teistele organismidele. Selle tulemusena keelustati neist kolme põldudel kasutamine täielikult.

Otseloomulikult on küsimus ka selles, kui kerge on inimestega suhelda. Seetõttu oleme alati valmis Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile oma nõu pakkuma. See loob teadlaste sõnumi poliitikutele viimiseks hea vundamendi.

Kui altilt liikmesriigid üleliidulisi nõuandeid ja soovitusi kuulavad? Kas see ei tekita teatavat vastumeelsust, kui keegi kuskil kõrgel midagi ette kirjutab?
See erineb Euroopa Liidu lõikes väga palju, millisel määral on valmis liikmesriigid Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni juhistega arvestama. See sõltub ka riiklikest prioriteetidest. Lõuna-Euroopas pole metsade majandamine nii oluline ja hoolida seeläbi sellest vähem kui põhjapoolsed riigid. Riiklik atmosfäär on oluline.

Igal juhul on väga oluline, et Brüsselis tehtavatel otsustel oleks tugev teaduslik alus. Umbes 80 protsenti liikmesriikides vastu võetavatest seadustest tulenevad otseselt või kaudselt Euroopa Liidust. Kui riiklikud teaduste akadeemiad tahavad oma häält kuuldavaks teha, on kõige tõhusam teha seda koos ja Brüsselis.