Papagoil on inimlik aju arengu geneetika ({{commentsTotal}})

Foto: Papegøye/CC BY 2.0

Papagoil ja inimesel on veel rohkem ühist, kui me seni arvasime.

Teame, et papagoid on üsna nutikad linnud ja oskavad hästi hääli järele teha. Nüüd tuleb välja, et nende aju areng käib üsna samasuguste juhiste järgi kui inimese aju areng.

Claudio Mello Ameerika Ühendriikidest Oregoni Tervise ja Teaduse Ülikoolist ja ta kolleegid võrdlesid sinilaup-amatsoonpapagoi genoomi 30 muu linnu omaga.

Nad avastasid, et papagoi genoomi need piirkonnad, mis reguleerivad, millal missugused aju arengut määravad geenid sisse lülituvad, on üsna samasugused, kui inimgenoomi vastavad piirkonnad.

Need piirkonnad on kahe liigi evolutsioonis kujunenud teineteisest sõltumatult. Nad määravad, kuidas aju kasvab ja kui palju milliseid närvirakke kusagil ajus on. Kui inimese genoomis on neis piirkondades vigu, siis võib tal ilmneda vaimse arengu peetus.

Inimesel on suhteliselt suurem ja rohkemate neuronitega aju kui teistel primaatidel. Ka papagoidel on teiste lindudega võrreldes aju suhteliselt suurem ja neil on ka parem sotsiaalse suhtluse võime.

Mello ja kaasautorid kirjutavad avastusest ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: