Mihkel Veiderma (27. dets 1929–25. okt 2018) uuris peamiselt anorgaaniliste fosforühendite keemiat ja tehnoloogiat. Eesti Teaduste Akadeemias oli ta energeetikanõukogu esimees ning tegeles ka Eesti maavarade, näiteks fosforiidi ja põlevkivi, kasutamise uurimise ning teiste energeetikaga seotud probleemidega.

Oma teadustööst on ta avaldanud 230 teadusartiklit  ning 12 raamatut autori, koostaja või toimetajana. Tema juhendamisel valmis palju doktori- ja dimplomitöid.

Mihkel Veiderma õppis Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnas, mille lõpetas 1953. aastal. Pärast seda kaitses 1965. aastal kandidaadiväitekirja Moskva Väetiste ja Insektofungitsiidide Teaduslikus Instituudis. Tema 1972. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja "Obolusfosforiitide fosforväetisteks ja söödafosfaatideks töötlemise uurimine". Vaid aasta hiljem sai ta professoriks ning Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks anorgaanilise keemia alal valiti ta 1975. aastal.

Lisaks on ta Eesti Keemia Seltsi ja Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige, Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige ja Soome Keemiaseltsi kirjavahetajaliige ning paljude nõukogude ja komisjonide liige.

Mitmekülgse teadlasena oli tal mitmekülgseid huve ka väljaspool põhitööd. Teda huvitas Eesti teaduse ja hariduse ajalugu, XX sajandi poliitika, teater ja muusika.

1998. aastal autasustati Mihkel Veidermad Valgetähe III klassi teenetemärgiga, 2001. aastal pälvis ta Baltimaade akadeemiate medali kauaaegse töö eest akadeemiatevahelise koostöö edendamisel ning 2006. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Mihkel Veiderma ärasaatmine Tallinna toomkirikust on neljapäeval, 1. novembril kell 14.