Suurriikide konflikt ähvardab interneti lähitulevikus kaheks jagada ({{commentsTotal}})

Suurriikide konflikt ähvardab jagada kaheks nii interneti raudvara kui ka tarkvaralise poole.
Suurriikide konflikt ähvardab jagada kaheks nii interneti raudvara kui ka tarkvaralise poole. Autor/allikas: Joshua Sortino/Unsplash

Hiina ja Ameerika Ühendriikide majanduslikud ning ideoloogilised lahkhelid võivad viia järgmise paarikümne aasta jooksul interneti kaheks jagunemiseni, vahendab Kristjan Port R2 tehnikakommentaaris Google'i endise peadirektori ennustusi.

Eric Schmidt pakkus huvitava tulevikuvisiooni kahest internetist. Olgu veel enne meenutatud, et Schmidt oli kuni lõppeva aasta kevadeni Google emafirma Alphabeti nõukogu esimees ja enne seda aastaid Google'i peadirektor. Hetkel jätkab ta Alphabeti nõukogu liikmena. Seega on mehel kogemust, juurdepääs infole ja treenitud mõistus visandamaks pilte tulevikust.

Ühe riskikapitali vahendava ettevõtte korraldatud kinnisel üritusel esitas Schmidt tuleviku väljavaateid käsitlevas vestluses visiooni, mille kohaselt jaguneb internet kahe suure ja konfliktse ideloogiaga riigi majanduse arengu tõttu järgmise 20 aasta jooksul kaheks. Suure üldistusena saab eristada Hiina ja USA poolt.

Interneti poolitumise puhul peaks eristama kõikidele kasutajatele tajutavat rakenduste kihti ehk veebi ning füüsilist ja tehniliselt keerulist andmevahetusega tegelevat raudvaralist internetti. Harjumuspäraselt nimetavad kasutajad internetiks kogu kupatust. Pooleks lähevad mõlemad, sest USA juhitud liberaalsemas plokis pakutavad veebiteenused kannavad demokraatiale omast sisurikkust, mille heaolu turvatakse eraldi valitsetava ja rünnaku eest turvatava raudvara kihiga. Hiina poolele kogunevad diktaatorriikide "internetid", mis pakuvad kasutajate pealtkuulamiseks ja kontrolliks rohkem võimalusi.

Schmidt hoidus otseselt Hiina ründamisest, tunnustades riigi edu majanduse, uute tehnoloogiate ja teenuste arendamise vallas ning rikkuse loomisel, mille efekt jõuab ühe enam mõjutama eluolu kogu internetis. Näiteks hetkel 2moodustavad 266-st nn ükssarvikust firmast Hiina ettevõtted umbes pooled. Mütoloogilise sarvekesega üliharuldase hobusega tähistatakse erakätes iduettevõtteid, mille väärtus ületab miljard dollarit.

Schmidti hinnangul kasvab hiinlaste majandusliku eduga käsikäes nende poliitiline mõju. Uue ajastu majanduses realiseerub see üha olulisemal määral maailma siduvas infosüsteemis. Kui mitte käesoleva võimu ajal, võib tulevikus mõni järgmine valitsus asuda inforuumis leviva sisu tsenseerima ja kontrollima senisest veelgi jõulisemalt. Viimasel ajal on üpris palju räägitud Hiina päritolu tehnika kasutamisega seotud riskidest. Eeskätt on need seotud võimalike salauste ja muude varjatud tehniliste kontrollimehhanismidega, millega võidakse vajadusel asuda lahendama suurte riikide vahel tekkivaid tülisid või kaitsta lihtsalt riigi majanduslikke huve.

Pelgalt ettevatlikkus sunnib tegema tehnikahangetes valikuid, mille tulemusel võib üks osa internetist osutuda vähem vabaks kui teine. Schmidt pööras tähelepanu Hiina territooriumil toimiva interneti hiigelsuurele rollile riigi sisemajanduse koguproduktis. Sisuliselt peegeldab see motivatsiooni, millega arendatakse seal uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Neist üha suurem osa levib üle maailma. Ühel hetkel jõutakse valiku ette, kas kasutada Hiina või mõne lääneriigi tooteid ja teenuseid.

Loomuliku arenguna tekivad eelistuspõhised territooriumid, mida käsitlevad osad riigid poliitiliste valikutena. Näiteks kuulub Hiina arendatavasse vana Siiditee majanduskoostööle suunatud uusversiooni üle kuuekümne riigi Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Nende hulgas on ka Venemaa ja veel mitmed väiksema kodanikuvabadusega riigid. Sellisest kooslusest võib kujuneda Hiina tehnoloogiale ja teenustele rajanev vähema vabadusega interneti territoorium, mis pakub teenuseid paarile-kolmele miljardile potentsiaalse kasutajale. Ülejäänud planeedi elanikkonna kasutusse jääb interneti liberaalsem osa, mida juhib vähemalt märgiliselt USA.

Hetkel paistab, et aastate eest Hiina turult pahandustega lahkunud Google soovib seal uuesti kanda kinnitada. Väidetavalt on Google valmis pakkuma riigi valitsusele sobivama kontrolli- ja tsensuurivõimalustega teenust. Kuulujuttude peale pöördusid sajad Google'i töötajad juhtkonna poole avaliku kirjaga, milles kutsutakse üles lähtuma algupärastest moraalsetest ja eetilistest põhimõtetest.

Juhtum toob omal moel esile Schmidti öeldu, peegeldades peagi kõigi ees kuvanduvaid moraalseid valikuid näiteks toodete ja teenuste ostmisel. Küsimus pole poliitilises, vaid majanduslikus valikus, millest sõltub, kas internet teenib demokraatiat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: