Ecstasy teeb üksiklasest kaheksajala ülisõbralikuks ({{commentsTotal}})

Kaheksajalg Octopus bimaculoides.
Kaheksajalg Octopus bimaculoides. Autor/allikas: Tom Kleindinst

Kui anda kaheksajalale psühhoaktiivset ainet nimega MDMA, mis on tuntud ka ecstasy nime all, muutub kaheksajalg palju sotsiaalsemaks kui tavaliselt ja kipub kangesti teisi kaheksajalgu kallistama.

Et sama aine mõjub samalaadselt ka inimestele, siis võib arvata, et sotsiaalse käitumise molekulaarsed alused kujunesid välja mõlema liigi ühisel eellasel enam kui pool miljardit aastat tagasi.

Gül Dölen Ameerika Ühendriikide Johns Hopkinsi Ülikoolist tegi katseid, kus pani kaks kaheksajalga ühte akvaariumi. Üks neist oli veel auklike seintega plastkonteineri sees, teine liikus akvaariumis vabalt.

Tavaolukorras uuris vabalt liikuv kaheksajalg liigikaaslast sisaldavat konteinerit väga põgusalt ja ettevaatlikult. Kaheksajalad on tuntud üksiklased, kes enamasti ei taha üksteisega mingit tegemist teha, välja arvatud mõne minutikese siis, kui on vaja paarituda.

Kui aga Dölen oli vabalt liikuvat kaheksajalga hoidnud eelnevalt kümme minutit vees, mis sisaldas lahustunud kujul MDMAd, siis veetis see kaheksajalg teist kaheksajalga sisaldanud konteineri juures märksa rohkem aega ja püüdis liigikaaslast läbi konteineri emmata.

See käitumine meenutab mõneti ecstasyt tarvitanud inimese käitumist oma liigikaaslaste suhtes. Et kaheksajala ja inimese aju ehitus on ülimalt erisugune, siis näitab katse Döleni enese sõnul, et aju närvivõrkude struktuur ei tarvitse käitumise kujundamisel olla üldsegi nii määrava tähtsusega, kui seni on kaldutud arvama.

Võimatu on muidugi öelda, kas kaheksajalad tundsid MDMA mõju all ka sellist eufooriatunnet nagu inimesed, kuid sellest, mida saab öelda, on Dölen koos kolleeg Eric Edsingeriga Woods Hole'i Merebioloogia Laboratooriumist kirjutanud ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: