Kuhu kadusid Euroopa täkud? ({{commentsTotal}})

Täkkude Y-kromosoomi geneetiline mitmekesisus on äärmisel madal.
Täkkude Y-kromosoomi geneetiline mitmekesisus on äärmisel madal. Autor/allikas: tambako/Creative Commons

Euraasias praegu elavate täkkude Y-kromosoomi ebatavaliselt madal geneetiline mitmekesisus on tingitud rauaajal alanud sihikindlast tõuaretusest, järeldab muu hulgas Eestist päevavalgele tulnud hobuseluid uurinud teadlasrühm.

"Väga paljud maad ei ole ajaliselt ja ruumiliselt mingi kindla loomaliigi luudega kaetud. Kohati on need leiud päris haruldased. Meie Eestimaa pinnasel on see hea omadus, et luud säilivad päris hästi ja materjali on palju," märkis uurimuse kaasautor Lembi Lõugas, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur.

Eestist päevavalgele tulnud säilmed aitasid nüüd vastata ka küsimusele, miks pärinevad suurem osa tänapäeval Euraasias elavaid hobuseid ühest esiisast, mil emasliinis päranduv DNA on palju mitmekesisem. Seni on valdavalt oletatud, et selleni viis vahe märade ja täkkude arvukuses. Hobuste esmakordsel kodustamisel taltsutati lihtsalt rohkem emas- kui isasloomi.

Hiljutised geeniuuringud on seevastu näidanud, et hobuste Y-kromosoom erines täkkude lõikes veel pronksiaja alguses oluliselt. "Tavaliselt selliseid morfoloogia ja tüpoloogia uuringuid ei rahastata. Raha antakse ikka tippteaduse tegemiseks, seda geneetika praegu on," põhjendas Lõugas, miks märgati seda alles praegu. Arenenud on ka tehnika. Sama raha eest saab analüüsida üha rohkem DNA proove.

Nelja põlvnemisliini Y-kromosoomi suhteline esinemissagedus. X-teljel kujutatud aeg, Y-teljel suhteline esinemissagedus. Autor: Ludwig et al./Science Advances

Kokku uuris Arne Ludwig kolleegidega Euraasias viimase 5000 aasta jooksul elanud 96 täku pärilikkusainet Y-kromosoomi 16 paigas. Eestist pärit proove kaasati analüüsi viis. Selle käigus selgus, et hobuste isaliini päranduv geneetiline mitmekesisus hakkas langema pronksiaja lõpus 3500 aastat tagasi. Rauaajal sai see hoogu veelgi juurde. Periood langeb kokku ajaga, mil laienesid Euroopas Rooma impeeriumi valdused. Roomlased pöörasid loomade paaritamisel täkkudel varasemast suuremat tähelepanu.

See omakorda andis eelise inimeste jaoks kõrges hinnas olevate omadustega loomadele. Eeskätt seostatakse Y-sugukromosoomi isasloomade viljakuse ja sperma tootmisega. Samas mõjutavad mõned selle geenid ka vastupidavust mitmetele haigustele ja loomade käitumist. "Inimese valik selekteeris selle mitmekesisuse välja. Tõuaretuses valime välja teatud loomad ja kui teised tõuplaanis pole, siis see hakkabki vaikselt hääbuma," laiendas Lõugas.

Ludwigi ja ta kolleegide varem töödest paistab hästi välja, kuidas inimeste tujud ja vajadused eri ajastutel muutuvad. Enne 400. aastat olid näiteks võrdlemisi levinud ka valgete tähnidega hobused. Hobuste sõjaloomana kasutamist hakati üha rohkem eelistama maastikuga paremini ühte sulavaid loomi.

Y-kromosoomi puhul nendivad aga Ludwig, Lõugas ja töörühma teised liikmed, et Rooma impeeriumi lagunemise lõpuks asendas üks põlvnemisliinidest Y-HT-1 teised pea täielikult. See muutis nende taassünni keskajal praktiliselt võimatuks ehk tegu oli pöördumatu kaotusega.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: