"1850. aastatel korraldas Vene tsaar nisukese aktsiooni, et meie Karl Ernst von Baer tuli uurima Peipsi kala olukorda ja tegi ettepanekuid, mis sellega peale hakata, et kalastik taastuks ja meil oleks võimalik jälle kala püüda," rääkis saates "Osoon" Pihlaspä talu loodusretkejuht Kaur Salus.

Tänapäeval on Varnjast kuue kilomeetri kaugusel Peipsi järve jää all Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlastel 700 meetrit kalavõrke. "Nädalas korra keskeltläbi me käime oma katsepüügi võrke vaatama, analüüsime selle saagi ära ja siis saame siukse üldpildi ette, millest see talvine võrgusaak koosneb kaluritel," selgitas Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino.

Teaduspüügi käigus on jäänud võrku isegi 1,2 meetri pikkune ja 14 kilo kaalunud haug. Praktilisemast küljest saavad teadlased teada, kui vanadest ja suurtest kaladest kalurite saak konkreetsel talvel koosneb. See on üks osa üldpildist, et kuidas reguleerida järvel kalapüüki järgmisel aastal.

Vaino märkis, et viimase 50–100 aasta jooksul pole Peipsist ära kadunud ükski kalaliik. "Pigem on siia mõni kalaliik inimese kaasabil juurde tulnud. Näiteks hõbekoger on siia inimese kaasabil toodud ja karpkala. Aeg-ajalt satub kalamajandist vikerforelli Peipsi järve. Siberi tuur oli siuke kala, mida siia hiljuti hakati Narva elektrijaama juures kasvatama ja sealt siis pääsesid Peipsi järve need," selgitas ihtüoloog. Sihilikult on asustatud järve näiteks nõukogude aja lõpu poole valget amuuri.

Eeskätt lähtutakse piirangute seadmisel koha seisundist, mis on Peipsi järve peamine töönduskala. "Kõik need püügipiirangud, mida iga aasta siin Peipsi järvel tehakse küll võrgupüügile, küll mõrrapüügile, küll noodapüügile, need on kõik kohaga seotud tegelikult, et püütakse hoida kohavaru nii optimaalsel tasemel," laiendas Vaino. Sel aastal avanenud pilt näitab, et suurt koha on võrdlemisi vähe. Seega võib lähitulevikus osutuda vajalik püüki veidi piirata.

Uute kohapõlvkondade arvukus ja tugevus sõltub eeskätt kevadisest ilmastikust. Kuna tegu on soojalembese kalaga, võiks olla mai keskpaigaks vee temperatuur vähemalt 15 °C kraadi. Samuti ei tohiks see väga palju kõikuda. Looduslikel põhjustel võib erineda kohapõlvkondade tugevus enam kui 1000 korda.

Teiste tööndusliikide poole vaadates on viimastel aastatel kasvanud tindi ja rääbise arvukuse kasvu "Vahepeal oli nende arvukus väga väike, rääbisel siin pea 15 aastat ja tindil umbes 10 aastat, kui töönduspüüki ei tehtud. Nüüd nad hakkavad tagasi tulema ja ilmselt on siin peamine faktor sellel ilmastikul või kliimal," märkis ihtüoloog. Viimased aastad on võrdlemisi jahedad.

Vaata lugu täispikkuses esmaspäeva õhtul kell 20.00 ETV-s või veebis vabalt valitud ajal.