Akadeemik: kõik Euroopa riigid on hädas teaduse mõju mõõdupuu leidmisega ({{commentsTotal}})

Soome Akadeemia president Heikki Mannila.
Soome Akadeemia president Heikki Mannila. Autor/allikas: Reimo Rehkli/ETAg

Selleks, et otsustada, millisele teadusprojektile anda raha, on oluline teada, milline on selle teadustöö mõju ühiskonnale. Kuidas seda mõju mõõta, uuris ERR Novaator Soome Akadeemia presidendilt Heikki Mannilalt.

Soome tähistas äsja 100. aastapäeva. Kas 100-aastane Soome on teaduspõhine ühiskond?

Kui vaadata Soome ajalugu meie iseseisvuse ajal ja ajal enne seda, siis seda iseloomustab üks asi: meil on alati olnud suures aus haridus. Meil loodi koolikohustus juba 1860. aastatel ja siin on oluline, et kooli läksid nii poisid kui tüdrukud.

Nii Soome kui Eesti jaoks on alati olnud olulised haridusega seotud otsused. Võtame näiteks ülikoolide asutamise. Helsingi ülikool, mis küll alustas oma tegevust Turkus, loodi 17. sajandil [1640. aastal – toim]. Te jõudsite meist ülikooli asutamisega natuke ette [Tartu ülikool asutati 1632 – toim]. 

Seega Eesti ja Soome on pidanud haridust võrdväärselt oluliseks. Aga tulles tagasi tõenduspõhise otsustamise juurde, siis seda esineb üha enam.

Aga kas te näete seda ka näiteks poliitilistes otsustes?

Viimastel aastatel on üha enam hakatud rääkima sellest, et otsuste tegemiseks tuleks vaadata suurandmeid ja teha otsuseid sellele infole tuginedes. Muidugi on seal oma osa ka väärtustel, millega neid otsuseid tehakse.

Räägime teaduse hindamisest ja mõjust. Kas teaduse mõju peaks hindama selle väljundite, näiteks teaduspublikatsioonide, konverentside ja kaitstud doktorikraadide järgi?

Teadusest rääkides on rida erinevaid rolle, mida teadus täidab. Näiteks teadus täiustab meie arusaama maailmast, universumist ja ühiskonnast. Siis on teadus, mis aitab kasvatada majandust ja rikkust. Siis on teaduse roll anda sisend paremaks otsuste tegemiseks. Siis on teaduse roll näiteks meditsiinis ja arstiabis, mis mõjutab üksikisiku heaolu otseselt.

Need on kõik on olulised, kuid erinevad rollid. Üks uuring võib panustada korraga mitmesse rolli.

Kõik Euroopa riigid on hädas teaduse mõju mõõdupuu leidmisega, eriti selleks, et oleks alus, mille pinnalt teha rahastamisotsuseid.

Teadus tugineb alati kaasteadlaste antud kvaliteedihinnangul, pimeretsenseerimisel. Seda, kas uurimistöö on tõesti huvitav, uudne, läbimurdeline, saavad tõesti hinnata ainult teised sama valdkonna teadlased.

Küsimus pole seega ainult selles, mitu publikatsiooni teadustööst avaldati, vaid ka selles, mis olid uuringu tulemused ja seda saavadki hinnata kolleegid pimeretsenseerimise kaudu.

Aga teadustööd saab hinnata ka mõju kaudu ning see mõju võib avalduda näiteks viie aasta pärast. Seega on teaduse hindamise kriteeriumide seadmine alati väga keeruline küsimus.

Kas teadusel saab üldse olla otsest mõju majandusele või ühiskonnale?

Omal moel on teadusel tohutu mõju. Vaatame kasvõi korraks ringi: sülearvuti, telefon, veoauto, buss, uued hooned – kõik need on sisaldavad tohutul hulgal teadustöö tulemustel tuginevat. Need asjad on teadlaste arendatud viimase 100–150 aasta vältel. Või mõtleme näiteks meditsiini peale, kus teadusel on alati olnud tohutu mõju.

Kui palju ja kui kiiresti me teaduse mõju ühiskonnas näeme, see on omaette küsimus.

Võtame näiteks ajaloouurimise. Suur osa Soome 100. või ka Eesti 100. aastapäeva tähistamisest on tagasi vaatamine ajalukku, sellele, mis toimus iseseisvumise eel ja ajal. See kõik on ajaloolaste teadustöö vili. Seega teadus ei väljendu ainult uutes tehnoloogiates meie ümber, vaid ka selles, kuidas inimesed mõtlevad.

Võtame teise näite haridusteadusest, kus tehakse pidevalt ja palju uuringuid, et leida uusi ja tõhusamaid õppemeetodeid. Haridusuuringutel on samuti üsna kiire ja vahetu mõju kasvõi meie laste õpitulemustele.

Kui haridusest juba juttu tuli, siis mulle näib, et Eestis on teaduse populariseerimise tegevused kaldu loodus- ja täppisteaduste poole, humanitaar- ja sotsiaalteaduste populariseerimisega väga ei tegeleta. Kuidas Soomes on?

Teadlased peaksid kõigis teadusvaldkondades oma tööd populariseerima. Aga loodus- ja täppisteadustes on seda lihtsam teha. Lihtsam on rääkida astronoomiast kui sotsiaalteadustest.

Jah, Soomeski võiks rohkem populariseerida ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi.

Te olete arvutiteadlane. Eesti on jällegi maailmas üks parematest kohtadest IT õppimiseks ja teadustööks. Kui teil oleks võimalik tulla Eestisse teadust tegema, siis kuhu ja mida te uurima tuleksite?

See on keeruline küsimus. Aga kindlasti tuleb öelda, et asjad, mis siin Tartus praegu toimuvad arvutiteaduse ja bioinformaatika vallas, meelitavad ligi parimaid inimesi maailmast.

Seega te tuleksite bioinformaatika professori Jaak Vilo juurde?

Jah, Jaak on väga hea! Jaak on ühtlasi suurepärane näide sellest kui oluline on inimeste liikumine kahe väikese riigi ehk Soome ja Eesti vahel. Ta alustas oma karjääri Soomes ja liikus edasi siia.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: