Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Obamat tundvad lambad võivad edendada ajuhaiguste ravi

Autor/allikas: davidnunn/Creative Commons

Lammas pole sõimusõna. Suur aju võimaldab loomadel ära tunda nii teisi lambaid kui ka oma talitajaid. Värske uuring näitab, et sotsiaalsed elukad suudavad lühikese treeningu järel eristada piltidel ka neile isiklikult täiesti võõraid kuulsusi.

"Lammaste võimed on selles osas võrreldavad inimeste, koerte, ahvide ja primaatide omaga," sõnas uurimuse juhtivautor Jennifer Morton, Cambridge'i ülikooli neurobioloog. Uuringu lõpuks suutsid eksperimenti kaasatud lambad eristada tundmatutest inimestest nelja kuulsust, teiste seas näitlejannat Emma Watsoni ja USA endist presidenti Barack Obamat.

Uuringu lühiajaliseks eesmärgiks oli saada parem ülevaade lammaste vaimsetest võimetest. Pikemas plaanis loodavad aga uurimuse autorid, et sellest on tulevikus kasu inimeste ajuhaiguste nagu Huntingtoni tõve algpõhjuste mõistmisel. Tavaliselt keskeas avalduv pärilik häire raskendab muu hulgas nii käimist, rääkimist kui ka mõtlemist ning haigust saadab vaimse tervise halvenemine. Läänemaailmas põeb Huntingtoni tõbe keskmiselt 5–7 inimest 100 000st.

Morton märkis, et kuigi rottide ja hiirtega katsete tegemisel on mitmeid eeliseid, sarnanevad lambad mõne teise külje poolt inimestele rohkem. "Lambad on võrdlemisi pikaealised. Samas on nende aju suurus ja keerukus võrreldav inimeste omaga. Kokkuvõtlikult kujutavad nad seega endas head mudelit, millega uurida just pikema aja vältel tekkivaid ja arenevaid ajuhäireid," laiendas Morton.

Näiteks on võimalik tekitada lammastel Huntingtoni tõve põhjustavad geenimutatsioonid ja uurida, kuidas muutub seepeale loomade käitumine. Parem ülevaade nende võimetest võimaldab esile kutsutud haiguse kulgu täpsemalt kirjeldada. "Sellest samm edasi oleks erinevate teraapiate tõhususe proovile panemine. Lamba mudel võiks toimiva ravini jõudmist kiirendada," lisas bioloog. Valdav enamik loomade sümptomeid leevendavaid ravimeid inimeste puhule ei tööta või ei toimi need sama tõhusalt.

Uuringus osalenud lammastel ei tekkinud võhivõõraste inimeste piltide vastu huvi siiski päris tühja koha pealt. Selleks seostati kuulsused, näiteks Barack Obama, maitsva toidupalaga. Kahe pildi vahel valima pidanud lambad said seda maitsta vaid juhul, kui puudutasid ninaga just tema pildi all asetsevat toiduküna. Treeningperioodi järel suutsid teha loomad õige valiku keskmiselt neljal juhul viiest.

Kergelt kallutatud peade puhul langes täpsus kahe kolmandikuni. Samas on täheldatud sarnast langust varem ka inimeste puhul ja tegu on puhtast juhusest oluliselt parema tulemusega. Talitajat suutsid lambad seevastu ära tunda ilma igasuguse treeninguta. Loomad valisid tundmatu inimese asemel oma hooldaja keskmiselt seitsmel juhul kümnest.

Lisaks Emma Watsonile ja Barack Obamale õppisid lambad eristama BBC teleajakirjaniku Fiona Bruce'i ja näitleja Jake Gyllenhaali näolappi.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: