Praegu peamiselt USAs tegutsev ettevõte PowerUp Energy Technologies plaanib arendus- ja tootmistegevuse tuua üle Eestisse. Selleks pakuvad kindlust teadlaste ja ülikoolide kompetents.

"Vesinikkütuseelement on lihtsustatult seade, mis muudab vesiniku ja hapniku keemilise energia elektrienergiaks, soojuseks ja veeks. Vesinik tuleb balloonist, seda me nimetame kütuseks, hapnik tuleb õhust. Kui nad omavahel reageerivad, siis saamegi elektri, vee ja soojuse," rääkis Kruusenberg Vikerraadio saatelõigus "Nutikas".

Vesinikus peituvatele võimalustele energiaallikana sai jälile juba 19. sajandi lõpul Tartu ülikoolis töötanud hilisem Nobeli preemia laureaat Wilhelm Ostwald. "Tema avastas, et vesinik tuleb oksüdeerida ja hapnik redutseerida selleks, et elektrienergiat saada. Kuidas neid molekule efektiivselt lõhkuda, see on olnud tänapäeva teadusele suur väljakutse," selgitas Kruusenberg.

Tänapäeval kasutatakse selleks plaatinal põhinevaid katalüsaatoreid, mis on äärmiselt kallid. Varasematel aegadel kasutati kütuseelementides ka happeid ja leeliseid, mis olid vedelal kujul tavakasutuses ohtlikud. Kruusenbergi sõnul on nüüd jõutud ohutute membraanideni, mis näevad välja nagu kiletükid.

Eelised diiselgeneraatori ees
PowerUp Technologies arendustöö keskendub meresõidukitele mõeldud generaatoritele, sest mingil põhjusel on neile sobivate kütuseelementide ja elektrigeneraatorite arendus lapsekingades. Varem on keskendunud suurem osa ettevõtetest tunduvalt suuremale autotööstusele.

Peamise eelisena tõi Kruusenberg meresõidukitele mõeldud kütuseelementide puhul välja selle, et neil on väga vähe roostetavaid detaile.

"Merel on teatavasti karmid olud ja iga metall kipub korrodeeruma. See põhjustab diiselgeneraatorite töö lakkamise ja kõik muu. Meie kütuselementidega generaatoril liikuvaid osasid võib öelda, et pole ning süsteem on nii kinnine, et roostel oleks keeruline sinna pääseda. See on ka peamisi põhjuseid, miks kütuselemente kasutada meresõidukite puhul," jätkas Kruusenberg.

Merelt maismaale
Vesinikkütuseelemendi kasutusperspektiiv on tema hinnangul siiski meresõidujahtidest veel palju suurem. Esiteks on vesinikul töötavaid seadmeid väga lihtne taaslaadida – vesinikuballooni täitmiseks kulub kuni kolm minutit. Bussi on võimalik tankida kolme minutiga.

Teiseks on näiteks vesinikautodel läbitav distants ligi kaks korda suurem kui akudel töötavatel elektriautodel. Kasutusala on väga lai – alates laotõstukitest, mis töötavad sisetingimustes, kus ei saa sisepõlemismootoreid väga hästi kasutada, kuni veoautodeni, mis sõidavad pikka distantsi, kuid võiks seda teha keskkonnasäästlikult.

Viimase aja arendustöö on Kruusenbergi sõnul keskendunud sellele, et leida uusi materjale, mis võimaldaks muuta lõpptoote kergemaks, tugevamaks ja väiksemaks. Nüüd on jõutud nii kaugele, et esimesed tooted on saanud müügiküpseks ning neid on plaanis tutvustada ka novembri keskel Amsterdamis toimuval messil laiale maailmale.Vesinikkütuselemendil põhinev generaator. Ivar Kruusenberg