Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulub ka Tartu ülikooli zooloogia vanemteadur Tiit Teder, viis liigirikkuse ja kisklusriski vahelise seose leidmiseks läbi seni mastaapseima analoogse uurimuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teadlased kleepisid 31 paigas üle maailma Gröönimaast Austraaliani ligi kolm tuhat plastiliinist röövikumulaaži looduslikus keskkonnas kasvavatele puulehtedele ja jätsid need sinna keskmiselt kümneks päevaks, et hiljem vaadelda mulaažidele tekitatud kahjustusi.

"Küsisime, kas liblikaröövikud on lõunas suuremas ohus võrreldes põhja laiuskraadidega. Üldine sõnum on, et jah, põhjas on kisklus oluliselt madalam kui lõunas. Näiteks, kui me võrdlesime Gröönimaad ja ekvaatorit, siis lõunas oli liblikaröövikul umbes kaheksa korda suurem tõenäosus saada kiskjate läbi surma võrreldes Gröönimaa katsealaga," selgitas Teder.

Just plastiliinist tehtud röövikute kahjustuste uurimine tõestas röövlussurve suurenemist ekvaatori suunas liikumisel. Teadlased selgitavad röövlussurve suurenemist ennekõike teiste putukate, näiteks sipelgate põhjustatud suremusega.

"Oluline asi on siin tähele panna see, et erinevus ei tulnud mitte lindudest, mida me võiksime arvata - üldiselt Eestis me enamasti arvame, et liblikaröövikute põhivaenlased on linnud -, aga erinevus põhja ja lõuna vahel tuli praktiliselt ainult putukatest," ütles Teder.

Kuigi Tederi sõnul oli tegemist alusuurimusega, on tulemustel ka oluline rakenduslik sõnum: mida vähem on ökosüsteemis liike, seda vähem on ka liikidevahelisi interaktsioone.

"Võiksime liikuda mitmekesisemate maastike poole. See tagab selle, et me vähemasti mingist osast kahjuritest saame lahti mitte putukamürkide abil, vaid ka nende looduslike vaenlaste abil," selgitas ta.

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: