Komöödia all mõistetakse naeru esile kutsuvat amüsantset vaatemängu. Naer on omakorda juhitud aju poolt ja inimese käitumiste hulka kuuluv reaktsioon, mis seostub enamasti heaoluseisundiga. Seetõttu on naer nakkav, sest inimestele meeldib selle põhjustatud meelehea. Naeru ja huumorit uurib teadusharu gelotoloogia.

Paraku on naerul ja seda haldaval komöödial mõne ohvri näol varjukülg. Enamasti on see rahumeelne osapool, mõnikord tehakse nalja ise enda üle, aga on ka erandeid. Aastal 2014 valmis Sony Pictures Entertainmentil komöödia "The Interview".

Naljaloo sisu rullub lahti, kui ühe populaarse saate fänniks osutub Põhja-Korea liider Kim Jong-un ning saatejuhtidel avaneb võimalus teha riigipeaga intervjuu. Juhtunust kuuleb CIA. Mehed koolitatakse palgamõrtsukateks. Järgnev jant on kinokülastajate hinnangul keskmiselt naljakas.

Selle hinnanguga ei nõustu Põhja-Koreas mõned inimesed, kellel oli luba linateost vaadata. Riik esitas protestinoodi ÜRO-le ja sealne rahvusliku kaitse komitee tegi terava avalduse USA presidendi aadressil. Väidetavalt sundis Obama Sonyt filmi levitama. Lisaks pahameelele ja solvangutele sisaldas sõnum kättemaksu ähvardust.

Peagi avastas Sony, et nende arvutisüsteemist oli ära varastatud saja terabaidi mahus erinevad andmeid alates filmidest ja muudest meediafailidest, töötajate ja oluliste kuulsustega seotud isikuandmeteni välja. Lisaks kahjustati ulatuslikult Sony arvutisüsteemi. Pelgalt tehnilise osa taastamise kuludeks hinnati 15 miljonit dollarit. Keegi end süüdi ei tunnistanud. Arvutikriminalistid uurisid rünnakus kasutatud tarkvara, analüüsisid andmete liikumist, kogusid muid tõendeid ja jõudsid järeldusele, et rünnakus oli süüdi Põhja-Korea. President Obama suurendas karistuseks stalinistliku riigi kohta kehtivad majandussanktsioone.

Vahemikus toonasest ajast tänaseni juhtus igasuguseid küberkuritegevuse episoode. Neist mõned torkavad silma teatud sarnasuste osas Sony juhtumiga. Aasta tagasi juhtus omapärane rahavargus Bangladeshi keskpangast. Selles juhtumis oli varastel õnnestunud hankida ülekannete kinnitamiseks vajalikud digitaalsed võtmed. Seejärel saadeti pangast teele umbes 100 miljoni dollari vääringus raha. Sellest 80 miljonit jõudis kurjategijateni vastavalt loodud fiktiivsete ettevõtete kontode kaudu.

Protsess õnnestus peatada, kui ühele SriLankas asuvale mittetulundusühingule tehtud 20 miljoni ülekandes avastati juhuslik kirjaviga sõnas "mittetulundusühing". Selle aasta alguses püüti petta Poola panku.

Kõikides juhtumites kasutatud rünnakutarkvara sisaldab kahtlaselt sarnast lähtekoodi. Erinevate spetsialistide hinnangul peetakse suure tõenäosusega allikaks Põhja-Koread. Sama materjal on vähe levinud ja seostub seni korealaste tegevusega. See loomulikult ei ole piisav tõend kohtus, aga analüütilise järelmina kannab olulist kaalu teistsugustes otsustamise protsessides, näiteks vastuluures ja sõjategevuses. Põhja-Korea peab neid süüdistusi väljamõeldisteks ja neid omaks ei võta.

Kogu loo muudab keeruliseks asjaolu, et WannaCry rünnakus kasutati väidetavalt USA luureorganisatsioonide loodud ja sealt varastatud kübertööriistu. See muudab USA juhtumis osasüüliseks. Olgu täpsustatud, et Ühendriigid ega ükski selle ametkond ei ole kordagi lekkinud küberrelvastust omaks võtnud ega selle lekkimist tunnistanud. Seetõttu ei piisa ka selles osas kohtu jaoks tõenditest.

Ainuke, kellele saab konkreetselt osutada, on Microsoft, mille tarkvara nõrkustele rajaneb kogu loo areng. Firma tõrjub süüdistused väites, et on vastavad turvaaugud ammu lappinud ja iga arvutiomanik pidanuks oma tarkvara uuendama. Kohtus jääks Microsoft õigeks. Nii jäävadki ainukeseks süüdlaseks uuendustega venitanud arvutiomanikud. Nemad võivad süü delegeerida neile, kes tegid liiga palju nalja. Elu on tõsine. Vaadake kasvõi põhja-korealasi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.