Tööstuskeemia labori juhataja Gert Preegeli sõnul on nn baasteadmiste laborid ammu olemas. Kuid sellised laboreid, milles oleks võimalik tööstuses tekkivaid probleeme lahata, veel olemas ei olnud. "Nägime ka, et võib-olla jäävad baasuuringute laborid meile liiga väikseks."

Eesti teadlaste poole pöördus OÜ Kerogen, keda huvitab, kuidas võtta põlevkivist välja kerogeen. See on pruun pläga, millest saab toota näiteks banaani lõhnaainet või nailonit.

Kerogeni juhatuse liige Karel Peter van Buuren selgitas, et ettevõte soovib põlevkivist pigistada välja enamat, kui praegused variandid: õli ja elekter. Seega jäävad nad järgmiseks kaheks aastaks ootele, et näha, mis laboris sündima hakkab. Selle aja jooksul peaks tulema laboritöö lõplik selgus.

"Loodame, et saame sellest arendada eraldi tehase ning laiendada tootmise tööstusse," märkis von Buuren.

Tööstuskeemia labori teaduslik juhendaja Margus Lopp nendib, et praegu on põlevkivi töödeldud vaid ühe eesmärgiga: saada sellest põletamiseks sobivat materjali nagu põlevkiviõli või bensiini. Lopp nendib, et põlevkivist keemiliste ainete tegemine on siiski keerukas protsess ning põlevkivi ei ole mugav algmaterjal, mida töödelda.

Ükskõik kas TTÜ laborist tuleb või ei tule paari aasta pärast midagi kasulikku, kulub maksumaksja raha uuringuteks minimaalselt, sest rahastus tuleb koostööpartnerite kaudu. Juba praegugi on laboril olemas üks leping.