Uudne meetod aitab põlevkivist keskkonnasõbralikumalt kemikaale ammutada

Põlevkivi kaevandamine on olnud Ida-Virumaa elu mootor viimased sadakond aastat. Selle elektri saamiseks põletamise kõrval on leidnud aga teadlased hulga viise, kuidas saaks kasutada seda senisest nutikamalt.

Üks uudsetest ideedest on põlevkivist leiduvast kerogeenist dikarboksüülhapete eraldamine. Kerogeen on põlevkivi orgaaniline osa, mis on tekkinud ürgse mereelustiku settimisel 450 miljonit aastat tagasi. Enamasti naftast toodetavad dikarboksüülhapped on aga keemiatööstuse ühed peamised aluskemikaalid, millest toota kõike muud.

Põlevkivist kasulike ainete välja meelitamine on äärmiselt keeruline, misläbi on kasutatud vaheetapina seni põlevkiviõli. "Siin on üks asi, mis kipub ka tänapäeval rikkuma seda ilusat tootmist - jäägid," sõnas Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikooli professor saates "TeadusEST". Ehkki tänapäeval ei kahjusta koks keskkonda sedavõrd palju, kaasneb tootmisega siiski reeglina põlevkivile iseloomulik hais.

Niisiis loob Tehnikaülikooli töörühm praegu uut ja praktiliselt jäätmevaba põlevkivi töötlemise tehnoloogiat. Protsessi alus on põlevkivi osaline oksüdeerimine hapnikuga. Seni põlevkivikeemia puhul tavaline õliks ajamise etapp jääb üldse vahele ja dikarboksüülhapped saadakse põlevkivist kätte ühe protsessiga. 

"Kui meil selle tehnoloogia lõpuks käima saame, siis see minu ettekujutusele võib panna aluse Eesti keemiatööstusele. Keemiatööstus muide on iga ühiskonna jaoks üks kõige kasulikum tootmisala, kus väga väikese inimeste hulgaga, kes on küll haritud, tehakse väga palju, väga kasulikku ja kallist produkti. Nii et Eestis seda tüüpi peenkeemiatööstust üldse ei ole - veel," lisas Lopp

Praegu töötavad teadlased välja kogu pilootseadmete kompleksi ja sealt samm edasi on juba tööstuslikud katsed.

Ettevõtmisele õla pannud Alexela Grupi juhatuse liige Marti Hääl sõnul tasub n-ö tundmatule mängumaale minemine end ära. "Kui sa tahad ikkagi lahendada mingisuguseid suuremaid väljakutseid või teha suuri asju, siis sinus peab olema piisav kogus sellist julgust ja võib-olla romantikut, et sa usud sellesse, et see tegelikult läheb laiemalt korda ja selle tõttu sa ajad nagu hinges õiget asja ja see sind motiveeribki," viitas Hääl.

Lisaks uuriti uues saatesarjas "TeadusEST", kuidas õlitehases plastprügi naftaks muuta ja mida teha aastakümnete jooksul kogunenud põlevkivituhaga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: