Eestis leiduva põlevkivi töötlemisel tekib hulganisti fenoolvett. Jääde sisaldab palju erinevaid keemilisi ühendeid ja vajab eraldi käitlemist. Keemiaprofessor Margus Lopp rääkis, et kui fenoolid õlist eraldatakse, tekivad jääkfenoolid. Õlist eraldatavaid jääkfenoole tekib Eestis ühes kuus umbes 50 tonni. "Seniajani on fenooljääkide kasutamisega olnud probleeme. Neid küll kasutatakse, aga teatud lisanditena ja neid ei ole piisavalt väärindatud," rääkis professor.

Hiljaaegu sai valmis Tallinna Tehnikaülikoolis põlevkivist dikarboksüülhapete saamise Kerox tehnoloogia. Lopp selgitas, et Keroxi protsessis tehakse otse põlevkivist dikarboksüülhappeid. Need kemikaalid on omaette müügikõlbulik kaup.

"Selle kõrval ja sealt edasi arenes meil mõte sinnakanti, kuidas praeguse õlitootmise jääke, millel on väike väärtus, kasutada saaks. Teadur Estelle Silm suutiski selle idee rakendada ja nii valmis tehnoloogia, mille kohaselt saab keemiliste muundamiste kaudu luua kaht produkti: kas roosiõli või bensoehappe derivaati farmaatsiatööstuse tarvis," selgitas professor. Seda näitab aeg, kumba rohkem tarvis on ehk kumb variant paremini müüb. Fenooljääkide kogumassist õnnestus kasutada väärtuslike produktide tegemiseks kokku umbes 20 protsenti.

Hiljuti sõlmisid Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti ettevõte Kerogen litsentsilepingu, mille alusel annab ülikool Kerogenile üle vastava laboratoorse tehnoloogia litsentsi.

Eesti valitsus võttis taaste- ja vastupidavuskavas kohustuse lõpetada põlevkivist elektri tootmine aastaks 2035 ja põlevkivi kasutamine energeetikas tervikuna aastaks 2040. Margus Lopi sõnul tähendab see, et Eestil on kõige rohkem 15 aastat, et õlitootmise jääkide kasutamise uued tehnoloogiad käima panna, tehtud investeeringute tagasi saada ja kasumit teenida.

"Ma imestan, et sarnaste tehnoloogiate arendamisega ei ole Eestis ega kusagil mujal varem tegeletud. Probleem seisneb selles, et Eestis pandi kunagi kogu uurimise jõud selle peale, kuidas luua parim tehnoloogiapõlevkiviõli saamiseks. Meil ongi praegu maailma parim tehnoloogia koos kõigi oma ajalooliste puudustega ehk süsihappegaasi emissioon ja keskkonnaprobleemid. Siiski, kellelgi teisel paremat ei ole. Teisena pandi kogu aur põlevkiviõli põletamise tehnoloogia uurimisele, mis on ka meil üks maailma parimaid," sõnas Lopp.

Teadustöö läheb aga edasi. Järgmise sammuna tuleb Lopi sõnul liikuda selleni, et kemikaale saaks otse põlevkivist toota, tekitamata seejuures süsihappegaasi. Selle tehnoloogia väljatöötamine võib võtta Lopi hinnangul aega kaks-kolm, võib-olla viis aastat.

"See on muidugi pikk aeg, aga kiiremini ei saa. Siis saab aga edasi otsustada, kas see tehnoloogia on perspektiivne rakendamiseks. Sellealaseid töid ei ole Eestis enne tehtud. Mina ise arvan, et võiks olla küll perspektiivne, aga teadlased ongi ju optimistid. Muidu me ei hakkaks ju üldse uurimagi, sest pole mõtet teha midagi, kus on juba ette näha, et kukub läbi," lausus ta.

Samal ajal on maailma keemikud seisnud teisegi suure probleemi ees: kuidas muuta kasulikuks ligniin ehk tselluloosi jääkaine. Selle otsesest muundamist lahkavaid teadusartikleid on avaldatud maailmas praeguseks tuhandeid. "Seda on väga põhjalikult uuritud ja uuritakse edasi. Põlevkivi sellelaadne uurimine on aga jäänud täiesti kahe silma vahele," ütles professor.

Lopp ise näeb aga tehnoloogial helget tulevikku. "Põlevkivist otse kasulikke kemikaale valmistades ei paiskuks õhku nii palju süsihappegaasi. Teiseks vajame põlevkivi kemikaalide saamiseks kümnetes kordades vähem ja seega on ka selle kaevandamise ja kasutamisega seonduv keskkonnajalajälg sadades kordades väiksem," rääkis ta.

Kerogen OÜ partner on Tallinna Tehnikaülikooli Tööstuskeemia labor, mis loodi 2017. aastal akadeemik Margus Lopi eestvedamisel. Labor tegeleb põlevkivi väärindamisega, kasutades selleks keemilist muundamist. Suurem eesmärk on toetada oma tegevusega Eesti tööstuse konkurentsivõime kasvu ja uute tehnoloogiate rakendamist.