Kuidas sääsed õhus püsivad? ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Autor/allikas: James Gathany / Wikimedia Commons

Sääskede tiivalöögid on sedavõrd lühikesed ning tiivad sedavõrd pikad ja kitsad, et teadlased on kohati nõutult kukalt kratsinud, kuidas nad üleüldse õhus püsivad. Putukaid kiirkaameraga uurinud bioloogid leiavad nüüd, et edu võti seisneb eelnevalt tabamatuks jäänud tiivapööretes.

"Sääskede lend on võrreldes näiteks meemesilaste ja liblikatega päris kummaline. Valdav enamik putukatest katab tiivalöögiga umbes 100-kraadise kaare. Sääsed liigutavad neid aga vaid umbes 40 kraadi ulatuses," märkis uurimuse kaasautor Nathan Phillips ERR Novaatorile. Arvestades sinna juurde veel sääsetiibade pindala, võis pidada mudelite alusel imetlusväärseks, et sääsed suudavad tekitada enda maast lahti kergitamiseks piisavalt tõstejõudu.

Mõistatuse lahendamiseks filmis Phillips kolleegidega putukaid kaheksa erineva nurga alt kiirkaameratega, mis võimaldasid teha sekundis 10 000 võtet. "Veel kümnekonna aasta eest oleks olnud see mõeldamatu. Lisaks on vahepeal oluliselt paranenud lennu analüüsiks kasutatavad tehnikad," loetles Londoni ülikooli kuningliku veterinaaria kolledži bioloog põhjuseid, miks jõuti sääskede lennu saladusele jälile alles nüüd.

Töörühm leidis, et sääsed pööravad lennu käigus oma tiibu viisil, nagu ei tee seda teadaolevalt ükski teine lendav loom. Näiteks enamik teisi putukaid liigutavad oma tiibu sümmeetriliselt.. Umbes nii, nagu liigutatakse paadiga sõites aere.

"Sääsed muudavad aga tiiva kaldenurka täpselt tiiva tagasitoomise hetkel viisil, et nad suudavad õhuvoolust tagasi saada osa eelnevalt kulutatud energiast," selgitas Phillips. Selle käigus tekib miniatuurne tornaado, mis suurendab tiiva tõstejõudu. Keerisvoolu suhteline suurus ületab teiste putukate oma.

Teoreetiliselt annab see vihjeid tõhusamalt töötavate putukrobotite loomiseks. "Mitmed ettevõtted on mõelnud putukate matkimise peale, et kasutada neid näiteks ohtlikes keskkondades vaatluste tegemiseks ja päästetöödel," laiendas teadlane. Kuigi evolutsiooni leitud lahendus on elegantne, märkis Phillips, et loodus jõudnud veel muljetavaldavamate saavutusteni. Näiteks suudavad mõned liblikaliigid püsida napi toidu toel õhus märksa pikemat aega ja lennata isegi üle Mehhiko lahe

"Igal juhul näitab uuring, me ei tea veel alati päris täpselt, kuidas putukad lendavad. Nii võibki jääda aeg-ajalt mulje, et nad eiravad teadatuntud füüsikaseadusi," muigas Phillips.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: