Mõne reegliga kaasneb loomulikuks peetav ebamäärasus. See tähendab, et üldiselt peetakse reeglit mõistlikuks, aga siin-seal lubatakse endale erandeid või ollakse nende tõlgendamisel paindlikud. Viimane on omamoodi ventiil kooseluks liiga jäigana kokku lepitud ettekirjutusega. Tehnoloogiline areng teeb siin omamoodi karuteene, kuna inimesi jälgiv infosüsteem teab vaid programmi arvude jäigas keeles kirjapandud lahendit.

Näitena sobib liikluskorraldus. Keegi ei piketeeri liiklusreeglite olemasolu vastu teades, et nende eesmärk on tagada ohutus ning efektiivsus. Ometi on raske uskuda neid, kes väidavad end järgivat liiklusreegleid alati. Inimene lihtsalt ei nõustu kõigi reeglitega. Eriti kui need teda hetkel segavad. Uus tehnoloogia võimestab reegleid ja asetab inimesed uude olukorda. Eriti huvitav on uue läbirääkimiste ringi sünd, kuna tehnoloogiline võimestamine rikub varem paika loksunud tasakaalu reeglitele allujate ja nende rakendajate ehk sisuliselt karistajate vahel.

Näiteks kellelegi ei meeldi, kui ta ei saa sõiduõigust lubava rohelise tulega edasi liikuda, kuna keegi ristisuunas liikleja seisab ees, sest trügis viimasena ristmikule ega saa nüüd edasi liikuda. Tõenäoliselt kirutakse toda juhti maapõhja ja sõnatakse kaela talle mingit võimalikult suurt karistust. Hullem lugu on punase tule ajal ristmikuületajatega, sest siin ületatakse lihtsa ebamugavuse piir ja ohustatakse kaasliiklejate elu. Varem pandi ristmikule inimesest valgusfoor. Umbes pool sajandit on maailma eri paigus proovitud ristmikel liiklust valvata nn punase tule kaamerate abil.

Varasemad lahendused sisaldasid süsteemis inimest. Keegi isik pidi pilti analüüsima ja otsustama, kas juhtunus on keegi väärt trahvimist. Kaameratehnoloogia ja pildi tarkvaralise analüüsi võimekuse kasvu järel kadus inimene otsustamise protsessist. Kaamerad hakkasid ise trahve määrama, tehes seda armutult ja vabastades ametnikud halatsuse võimalusest.

Enamgi veel, kaamerate seadistamise poolel tegutsevad ametnikud avastasid paar uudset hüve. Esiteks sai öelda, et neid ei tasu süüdistada, kuna masin mõõtis. Teiseks sai nüüd liiklusohutuse loosungi all muuta liikluses osalejate vaba voli sisaldavad käitumisilmingud rahaks.

Statistika järgi kogutakse 80 protsenti punase tule trahvirahadest sekundi jooksul, kui kollane tuli muutub punaseks. USA-s avaldas riiklik motoristide liit mõni aeg tagasi ülevaate linnadest, kus olevat võimukandjad teadlikult valgusfoori kollase tule aja lühemaks teinud, et teenida linnale trahvidega rohkem raha.

Teadupärast rikub raha suhteid. Antud juhul õõnestab kahtluseuss liiklejate usaldust, tahtmist olla liikluskorraldajatele ühise huvi nimel partneriks ja kasvatab vimma ning sallimatust. Võibolla jõudis see signaal USA-s Chicago linnaametnikeni, kes otsustasid muuta valvekaamerates ühte ajaparameetrit. Tehniliselt suurendati lubatavat punase tule ajal ristmikul viibimise aega 0,1 sekundilt 0,3 sekundile.

Ametnikud põhjendasid muutust sooviga suurendada õiglust, kahjustamata samal ajal turvalisust. Õigluse kohta leiab huvitava mõõdikuna sõidukijuhtide taskutesse jäetava raha, milleks hinnatakse 17 miljonit dollarit. Selline summa pidi linnal jääma trahvidena kogumata, kui suurendada ristmikul viibimise armuaega sekundi murdosa võrra.

Ümberöelduna eelistas linn varem turvalisust parandamata raha. See ongi vaidluse koht, sest uudne ristmike kaamerakultuur vähendab küll küljelt sissesõitusid, aga suurendab tagant otsasõitude arvu. Naljakas, et inimestel on lihtsam alluda masina dikteeritud reeglitele, kui austada omavahelisi kokkuleppeid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.