Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu ({{commentsTotal}})

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

Vahe on vaid selles, et puude triipkoodides on tubli annus individuaalsust, mis teeb info kättesaamise neist veidi keerukamaks kui kassas triipkoodilugejaga piiksutamine. Tundub uskumatu, et puude aastarõngamustrid on rakendatud ka kunstiajaloo teenistusse.

Mida puude vöötkoodid meile näitavad? Aastarõnga laiust mõjutab ilmastik. Just see ongi võti, mida uurijad oskuslikult ära kasutavad. Nagu öeldakse, aastad ei ole vennad, seepärast tekib puutüves laiemate ja kitsamate aastarõngaste iseloomulik muster. Kui meil on paljude puude aastarõngamustritest kokku pandud pikk aastarõngalaiuste rida, siis saame sarnasuse järgi sellega leida tundmatu aastarõngalaiuste rea paiknemise.

Originaal või koopia?

Nüüd on aeg viia asja bioloogiline külg kokku kunstiga. Varasematel sajanditel oli kombeks maalida puittahvlitele. Õhukesed tammelauad on serviti kokku liimitud maalitahvliks. Kunstigaleriides leidub hulgaliselt signatuurita maale, mille täpsem päritolu on jäänud mõistatuseks. Sageli kuulsate kunstnike maale aimati järele, et teost mitmekordselt kallima hinnaga müüa.

Siinkohal tuleb kunstiajaloole appi dendrokronoloogia – aastarõngaste uurimise teadus. Aastarõngalaiuste muster maalitahvli servast paneb paika, kas tahvli koostamiseks kasutatud puude maharaiumise aeg sobib oletatud maalimisajaga. Kui mitte, siis on teos pärit erinevast ajast kui arvatud ja tegemist saab olla kas koopia või võltsinguga.

Tartu Ülikooli geograafia osakonna üks uurimisalasid on dendrokronoloogia. Siin dateeritakse aastarõngaste järgi ka maalitahvleid. See on teema, kus ei saa läbi tiheda rahvusvahelise koostööta. Kunstiteoseid müüdi ja need võisid sattuda eri maadesse.

Ent märksa põnevam on, et aastarõngaste uurijad saavad tänapäeval teha kindlaks ka kunstiteosteks kasutatud puidu päritolupiirkonna. On teada, et juba palju sajandeid tagasi oli Lääne-Euroopas tekkinud puidunappus.

Baltimaade puit

16.-17. sajandil imporditi puitu metsarikkamatest piirkondadest peamiselt Ida-Euroopast. Tähtsateks puidu väljaveo sadamateks olid Lõuna-Baltikumi linnad Gdansk/Danzig ja Riia, kuid puit parvetati sadamalinnadesse kaugetest tagamaadest, mis ulatusid Valgevenesse ja Ukrainasse.

Tartu Ülikoolis mõõdetakse Eesti Kunstimuuseumis säilitatavate Madalmaade kunstnike maale ja tehakse aastarõngamustrite järgi kindlaks maalitahvli puiduks kasutatud puude kasvamise aastad. Ühtlasi selgub, millise piirkonna võrdlusridadega on maaliridade sarnasus kõige suurem. See osutab puude kasvamispiirkonnale.

Kasvamispiirkondade kohta omakorda on teada, kui palju sealsetel tammedel on pindmiselt heledavärvilisi aastarõngaid, mis maalitahvlite valmistamisel maha tahutakse. See võimaldab hinnata mahatahutud aastarõngaste arvu ja seega täpsustada puu langetamisaastat ning maalimise aega.

Üheks hiljutiseks rahvusvahelise koostöö näiteks on Boschi/Bruegeli koolkonna kunstnike nelja sama süžeega maali uurimine. Maalist „Kristus ajab rahavahetajad templist välja“ on tänapäeval teada neli varianti, mis asuvad eri maades.

Üks maal asub Tallinnas, üks Glasgow’s, üks Kopenhaagenis ja üks erakogus. Aastarõngaste uurijad Aoife Daly Dublinist ja Alar Läänelaid Tartust mõõtsid maalitahvlite servadest aastarõngaste laiused ja tegid kindlaks neljast kolme maali ligikaudse valmimisaja. Selleks vahetati teavet ja võrreldi saadud tulemusi omavahel. Selgus, et Tallinna ja Kopenhaageni koopiad on samaaegsed, maalitud pärast 1562. aastat, kuna erakogu maal osutus eelnimetatuist umbes 30 aasta võrra vanemaks.

Kes on autor?

Tulemused näitasid, et ükski neist maalidest ei saa olla loodud Boschi enda poolt ning erakogu maal ei saa olla maalitud ka Bruegeli poolt. Dendrokronoloogilisi uuringuid täiendavad mitmesugused kunstiajaloolised ja materjaliuuringud. Maalide vanus mõjutab oluliselt ka nende väärtust.

Vahel selgub maalitahvlite uurimisel ootamatuid üksikasju. Nii tekitas peamurdmist ühe Clara Peetersi vaikelu maalitahvli kahe laua dateeringute erinevus: esialgne aastarõngaste uurimine näitas, nagu oleks ühe laua tegemiseks kasutatud tamm langetatud poolteistsada aastat varem kui teise laua tegemiseks kasutatud tamm. Mõistatuse lahendas Peter Klein Hamburgis, kes heitis aastarõngalaiuste graafikutele oma kogenud pilgu ja ütles, et tegemist on ühe laia tammelaua pikuti poolekssaagimisel saadud laudadega, mille dateeringud peavadki erinema – ühe laua aastarõngarida lõpeb seal, kus teine algab. Peetersi maal sai õige dateeringu, mis klapib kunstniku loomeaastatega.

Flaami maalikunstnike tammepuidust maalitahvlite dateerimine on Baltimaades lisaks teatud emotsionaalse tähendusega: Madalmaades tammetahvlite valmistamiseks kasutatud puit on sageli imporditud Baltimaadest, tahvlitele maalitud kunstiteostena on tammed jõudnud tagasi Baltimaadesse.

Alar Läänelaid on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi maastikuökoloogia dotsent.

Toimetaja: Alar Läänelaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: