Laserid tekitavad vihma
Laserite abil on võimalik vihma esile kutsuda.
Vihmapilvedes kondenseerub veeaur õhus leiduvate mikroosakeste ümber. Vihma hakkab sadama, kui need väikesed veepiisad ühinevad suuremateks ja hakkavad alla langema.
Vihma on seni esile kutsutud eri moel. Üks variant on kasutada kuiva jääd, mis jäätab pilved, mistõttu üksikud veeosakesed suurenevad ja muutuvad raskemaks. Teine variant on pihustada pilvedesse hõbejodiidi.
Genfi ülikooli füüsik Jérôme Kasparian avaldas võrguväljaandes Nature Communications uuringu, milles nimetab selliste meetodite kasutamist küsitavaks, sest pole teada nende tõhusus ega kasutatud kemikaalide mõju atmosfäärile.
Seetõttu otsustas Kasparian kasutada lasereid. Rhone'i jõe muutuvates ilmastikutingimustes infrapunalaseritega korraldatud eksperimendid näitasid, et laserkiired võivad vallandada ülipisikeste (mikromeetrites mõõdetava läbimõõduga) veetilkade moodustumise isegi suhteliselt madala, 70-protsendilise õhuniiskuse juures. Need veepiisad ei ole vihma jaoks siiski piisavalt suured.
Normaaltingimustes peab kondensatsiooniks suhteline õhuniiskus olema sada protsenti. Laserkiirte mõjul moodustub õhus aga pilvede tekkeks vajalikke kemikaale, näiteks lämmastikhapet. See käitub veemolekulidega seondudes omamoodi liimina, hoides veepiisku koos ka suhteliselt kuivades tingimustes, kus nad muidu aurustuksid.
Kaspariani sõnul ei suuda nad laseritega siiski vihmasadu päriselt esile kutsuda. Laserite abil saab tekitada märgi osakesi, kuid selliste veepiiskade läbimõõt jääb mõne mikromeetri piiridesse. Vihma jaoks peaksid need aga olema 10-100 korda suuremad. Selle takistuse ületamisel saaks vihma hakata esile kutsuma maapinnal asuvate lasersüsteemidega, sest teadlaste kasutatavate laserite tööulatus on mitu kilomeetrit.
Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt