Eesti soode pindala koos soometsadega oli kunagi miljon hektarit, praeguseks on sellest säilinud umbes kolmandik. Looduskaitse arengukava üks eesmärkidest aastaks 2020 on taastada vähemalt 10000 hektarit siirde- ja madalsoode elupaikasid ning rabaga piirnevaid alasid.

Kuivendatud soo taastamine toimub vastupidiselt kraavitamisele. Soo taastumise eelduseks on loodusliku veerežiimi taastamine. Selle tarbeks suletakse kraave ja raiutakse metsa.

Uurime, kuidas looduslike soometsade taastamine Soomaal mõjub raba- ja rohukonna sigimisdünaamikale. Praegu on Soomaa uuringualal pruunidele konnadele sobivateks sigimiskohtadeks kraavid, sest looduslikke lompe ei ole.

Meie hüpotees on, et raiemanipulatsioonide käigus tekitatakse rohkem häilusid ja kraavidele avaneb enam päikesevalgust, mis tagab vee kiirema soojenemise ning kullestele edukama arengu.

Uuringu tulemused näitavad, et metsaraie ja võsa eemaldamine kraavikallastelt vähendab puude varjulisust kraavi veepinnale 66 protsendilt 35-le, mis omakorda meelitab ümberkaudsetelt kraavidelt uutele päikesevalgusele avatud kraavilõikudele kohale suurel hulgal edukalt sigivaid kahepaikseid.

Kraavide sulgemisega muutuvad varasemad vooluveekogud seisuveekogudeks või tekivad üleujutatud madala veega alad, mis omakorda pakuvad kahepaiksetele uusi potentsiaalseid sigimispaiku.

Seega, vähemalt lühiajalises perspektiivis mõjub soometsa koosluste taastamise tarbeks kraavide sulgemine ja metsaraie soosivalt raba- ja rohukonna sigimisele.