Seetõttu oleks kasulik teada, kuidas vajaduse korral looduses leiduvaid vastupidavaid ja mitmekesiseid toidutaimi kasutada. Äsja ilmus ajakirjas Economic Botany uuring Saaremaa inimeste looduslike toidutaimede pruukimise harjumustest ja teadmistest.

Uuringu autorid on Eesti kirjandusmuuseumi teadur ja etnobotaanik Renata Sõukand ning etnobotaanik Raivo Kalle. Looduslike toidutaimede uurimist on Euroopa teadusnõukogus (ERC) hinnatud nii tähtsaks, et hiljuti toetati seda 1,5 miljoni euroga.

Tallele jäävad lapsepõlves omandatud teadmised

Saaremaa eakama elanikkonna seas läbi viidud intervjuude käigus ilmnes, et 90 protsenti taimekasutusest oli õpitud lapsepõlvest. Sellest natuke enam kui kolmandik jäi kestma läbi kogu elu, teine kolmandik jäigi lapsepõlve ning natuke vähem kui kolmandik hüljati võrdlemisi hiljuti.

Järele jäävatest kümnendikust kasutusjuhtudest olid küll õpitud täiskasvanueas või alles hiljuti, kuid enamik neist olid ajutise iseloomuga ja pigem katsetused. Seetõttu saabki oletada, et tõenäoliselt jäävad kestma vaid need teadmised, mis on omandatud katsetades koos vanema, vanavanema või eakaaslastega lapseeas, kui maitsed ja suhtumised alles kujunevad.

Unustamise võlg tähendab seda, et teadmised justkui oleks olemas, aga nad on olemas pigem mälestusena ja nende kestmine on sisuliselt juba hukule määratud, sest reaalsed tingimused, mis kestmist toetaksid, on kadunud. Võib jääda mulje, et meie taimekasutus on rikkalik, aga kes hoiab alles teadmist, millist taime panna (veri)vorstile maitseks, kui sigugi ei peeta ja (veri)vorsti enam ammu kodus ei valmistata.   

Nõukogude Liit lõhkus sideme maaga

Vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu ajal elas suurem osa elanikke maal, väiksem osa linnas, ei tähendanud maal elamine seda, et teadmised looduslike toidutaimede kasutus oleks tol ajal sellega toetatud.

"Nõukogude süsteem katkestas järjepidavuse mitmes mõttes, eraldas inimese maast, maa polnud enam tema oma, kuigi ta pidi sellel töötama," rääkis ERR Novaatorile Sõukand.

Kui Nõukogude Eestis käis vilgas maaharimine ja maaparandus, siis nüüd on olukord vastupidine ja loodus saab rohkem omatahtsi vohada. Võiks eeldada, et nüüd, kui on enam metsistunud alasid, leidub ka enam looduslikke toidutaimi, aga nii see siiski pole.

Looduslikud toidutaimed eelistavad inimeste lähedust, poollooduslikke tingimusi. Samas on paljud näiteks Saaremaal paljud vanad põllud ja niidud söötis ja täis kasvanud.

Teine äärmus on kohati liiga hoogne tegevus. Pärast metsa langetamist võib esimestel suvedel raiestikelt küll maasikaid ja vaarikaid korjata, aga varsti on seal võpsik, kus tükk aega muud ei kasva.

Sõukand kirjeldas veel üht näidet: "Üks tubli saare naine rääkis, kuidas ta on iga aasta tee äärest kummelit korjanud, aga nüüd niidab naaber selle nii madalaks, et kummel seal enam ei kasva."

Nii on ka köömnega, see inimesekaasleja liik kasvab muidu poollooduslikes tingimustes, kuid on nüüd Saaremaal inimeste arvates loodusest peaaegu ära kadunud, sest selle kasvualasid ei niideta üldse või niidetakse hoopis liiga palju.

Ka ökoloogid kinnitavad, et mõõdukas inimtegevus on oluline. Kui inimesed maalt linna elama lähevad ja inimtegevus lakkab, väheneb ka liigirikkus.

Looduslikud toidutaimed taas au sees

Siiski võib lõpetada paari helgema noodiga: läänemaailmas on looduslike toidutaimede kasutamine aina populaarsem ja Eestiski on tekkinud huvilisi, kes tahavad ise toidutaimi korjata ja nendest süüa või juua teha.

Saaremaa naabersaarel, Muhumaal on koguni tuntud mõis, mille gurmeerestoranis pakutakse looduslikke toidutaimi. Linnadeski ei pea üksnes poetoiduga piirduma.

"Tegelikult on omajagu neid taimi, mida inimestel linnalooduses süüa kõlbab. Nõges ja hanemaltski kasvab linnatingimustes hästi, küll aias, mitte hooldatud linnaruumis, aga on ka palju söödavaid marju puudel ja haljastushekkides. Paljud lilleõied on söödavad või sobivad toidu kaunistamiseks," rääkis Renata Sõukand.

"Kuid nende kõigi kasutamiseks on vaja teadmisi, sest kõrvuti võib kasvada nii söödav kui ka mürgine mari. Mõni taim tahab erilist töötlemist. Näiteks tammetõrusid tuleks enne kasutamist mitu korda leotada, mõnda muud taime võib aga vaid piiratud koguses tarbida."