Maa sai eluks vajaliku süsiniku teise planeediga segunedes ({{commentsTotal}})

Elu on Maal süsinikupõhine. Kuid tuleb välja, et Maa süsinik ise võib olla hoopis planeetide kokkupõrkepõhine. Rühm ameerika teadlasi väidab, et peaaegu kogu see süsinik, millest on tekkinud Maal orgaanilised ühendid ja neist koosnevad elusolendid, on pärit 4,4 miljardi aasta eest toimunud kosmilisest kokkupõrkest, kui noort proto-Maad tabas Merkuuri-sarnane planeedihakatis.

Maakera tekke- ja kujunemisloos on pinnalähedase süsiniku suur hulk olnud suureks mõistatuseks, sest meie planeedi varajases arengujärgus pidi siinne süsinik suure kuumaga kosmosse auruma või hoopis vastupidi, jääma lõksu sügavale Maa tuuma. Seni on enamasti arvatud, et süsiniku, aga ka väävli, lämmastiku ja vesiniku tõid Maale pisut hiljem, kui maakoor oli juba moodustunud, kosmosest alla sadanud meteoorid. Kuid probleem on selles, et meteoriitides on nende elementide vahekorrad teistsugused kui Maal üldiselt.

Houstonis asuva Rice'i ülikooli petroloog ehk kivimiteadlane Rajdeep Dasgupta ja ta kaastöötajad on teinud oma laboris katseid, milles avaldasid hüdraulilise pressiga kivimitele sellist survet, nagu nad tunnevad umbes 400 kilomeetri sügavusel Maa sees või ka väiksemates, Merkuuri-suurustes planeetides tuuma ja vahevöö piiriala kandis. Nende katsete ning katsete põhiste arutluste ja arvutuste alusel kirjutavad teadlased nüüd ajakirjas Nature Geoscience, et just Merkuuri-taoline taevakeha võis Maale eluks vajaliku süsiniku anda.

Kuna Merkuuri-suurune keha on ikka päris suur, siis kokkupõrkel noore Maaga tunginuks tema tuum otse maakera tuuma ning segunenuks sellega, samas kui ta süsinikurikas vahevöö segunenuks maakera vahevööga, mille pinnal hiljem tekkinud maakoorde süsinik samuti jõudis. Edasine on juba evolutsioon.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: