Kuuma planeedi atmosfääris võib olla hapnikku
Meist ainult umbes 39 valgusaasta kaugusel punase kääbustähe Gliese 1132 ümber tiirlev planeet Gliese 1132 b võib osutuda esimeseks kõva pinnaga eksoplaneediks, mille atmosfäärist avastatakse hapnikku.
Paraku on juba praegu päris kindel, et elu sel planeedil ei ole, sest planeet tiirleb tähe lähedal ja selle pinnal on arvutatavasti umbes 230 kraadi sooja. Aga see pole ka nii suur palavus, et planeedil ei saaks atmosfääri olla.
Nüüd väidab rühm astronoome, et teatud eeldustel võiks ses atmosfääris ka suurel hulgal hapnikku olla, mis teeks selle Maakerast ainult pisut suurema planeedi meile küllap veel natuke omasemaks.
Peamine eeldus, mille Laura Schaefer Harvardi ülikoolist ja ta kolleegid oma arvutimudelisse sisestasid, oli, et kui atmosfäär tekkis, leidus seal rohkesti veeauru. See ei ole ju kindlasti ülemäära pöörane eeldus.
Kuna planeet tiirleb tähest ainult kuus korda kaugemal kui Kuu Maast, siis kallab täht ta üle rohke ultraviolettkiirgusega. mis lammutab vee molekulid vesinikuks ja hapnikuks.
Veeaur on tõhus kasvuhoonegaas ja seetõttu kuumenes noor planeet veelgi kuumemaks kui ta algul oligi, nii et planeedi pind võis jääda paljudeks miljoniteks aastateks sulaolekusse. Niisugune suur magmaookean aga neelaks kõvasti hapnikku endasse, nii et võib ka kahelda, kas meie ajaks atmosfääri hapnikku väga palju üldse alles jäänud on.
Schaefer ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas Astrophysical Journal, et nende mudeli järgi selles siiski kahelda ei maksa ja tõenäoliselt on planeedi atmosfääris hapnikku veel piisavalt, et me seda sealt põhimõtteliselt ka avastada võiksime.
See oleks iseenesest tore avastus, aga veelgi põnevam oleks muidugi hapnikku avastada mõne jahedama kõvapindse planeedi atmosfäärist, sest seal võiks seda tõepoolest juba veenvaks elumärgiks pidada.
Toimetaja: Marju Himma