100 sekundi video: pehmed kujusensorid aitavad filme teha ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kaur Leemets räägib enda arendatavatest sensoritest, mis aitaksid filmianimatsioone kiiremaks, täpsemaks ja odavamaks muuta.

Tänapäeval tehakse palju filme ja mänge, kus kasutatakse animeerimiseks ja elus asjade digitaalseks muutmiseks väga keerulisi meetodeid.

Näiteks Avatari jaoks kasutati hulgaliselt kaameraid ja hiljem kaks aastat kõva arvutustööd, et saada need huvitavad animatsioonid, mis selles filmis olid.

Mina tahan seda asja teha lihtsamaks ja paremaks. Minu sensorid võimaldavad mõõta ilma hunniku kaamerateta inimese keha ja selle liikumist väga täpselt. Kui tõmmata selga kombinesoon, mille peal need sensorid on, siis need mõõdavad venitust ja painet ja selle läbi suudavad salvestada kolmemõõtmelise kuju.

Kui selline tehnoloogia kasutusele võtta, saaksime me paremaid filme ja need valmiks kiiremini, sest ei ole enam vaja nii palju vaeva näha andmete töötlemisega.

Me võiksime seda tehnoloogiat rakendada ka mujal, näiteks spordimeditsiinis ja inimese liikumise uurimises, sest need sensorid võimaldavad mõõta liikumist väga täpselt, kaasa arvatud pindmiste lihaste ja liigeste liikumist.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: