Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti vulkanoloog: mingil juhul ei tasuks Hekla vulkaanile matkama minna

Foto: Halldor Kolbeins/Reuters/Scanpix

Kui islandlaste eilset võitu jalgpallis Inglismaa üle võrreldi rahvusvahelises meedias Hekla vulkaani purskega, siis ka päris elus võib see tulemägi iga hetk oma jõudu näidata. Hekla viimasest purskest on möödas 16 aastat. Probleem on selles, et vulkaan on populaarne turimisobjekt ning sellest üle kulgeb oluline lennukoridor.

1461 meetrit kõrge Hekla kuulub Islandi kolme aktiivseima vulkaani hulka ja praegune vaikus on paljutõotav. Nimelt mõõdavad teadlased magma kogunemisel vulkaani paisumist ja praeguseks on Hekla paisunud rohkem kui enne viimaseid purskeid.

TTÜ dotsendi ja vulkanoloogi Heidi Soosalu sõnul on Hekla pursetel väga lühike hoiatusaeg - maavärinaid on tunda vaid tund või kaks enne purske algust. Algusfaasis on Hekla pursked aga vaikimisi plahvatuslikud. Vulkaan on võimeline kümne minuti jooksul paiskama tuhapilvi kümne kilomeetri kõrgusele.

"Kui vaadata, et Islandil on hästi tihe lennuliiklus ja väga paljud lennukid lendavad otse üle Hekla. Kui lennuk on õhus, on oht väga konkreetne," ütles Soosalu.

Paljud tundsid kuue aasta eest omal nahal Islandil toimunud Eyjafjallajökulli purske tagajärge, mis halvas kogu Euroopa lennuliikluse. Toona Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna töötanud Siim Kallas ei usu, et sarnane kaos võiks korduda.

Esiteks pole enne vulkaani aktiviseerumist võimalik teada, millest tuhapilv täpselt koosneb ja teiseks on seadused tehtud leebemaks andes lennufirmadele ja pilootidele suurema otsustusõiguse.

Soosalu: ei soovita Hekla otsa matkata

Hekla on Islandi populaarne turimisobjekt ja mäe otsa ronimine pole kuigi keeruline. Hekla vulkaanist oma doktoritöö kirjutanud Heidi Soosalu kinnitab, et kogu riigis on juurutatud korralik hoiatussüsteem SMS-ide näol, aga sellest hoolimata tuleks olla Hekla piirkonnas ettevaatlik

Vulkanoloog on ka ise Hekla tippu roninud, see oli 1998. aasta jaaniööl. Tollal oli Hekla rahulik, meenutas Soosalu. Juba kahe aasta pärast aga vulkaan purskas.

"Praegu ei soovita ma mingil juhul Hekla peale ronimist, igaks juhuks mitte," annab ta huvilistele siiski sõbraliku keelu.

Ka Islandi teadlased soovitasid hiljuti asuda valmistuma katastroofiks, sest Hekla kui Islandi aktiivseim vulkaan võib võimsalt purskama hakata.

Aastatel 1970-2000 purskas Hekla üsna regulaarselt umbes iga 10 aasta tagant, kuid pärast seda pole purskeid enam olnud. Samas pole 16-aastane paus iseenesest erakordselt pikk aeg, sest näiteks 16. sajandist kuni 1970. aastani purskas nimetatud vulkaan umbes iga 35 aasta järel.

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: