Kristjan Port: reklaamitõrjujate erandid ajavad leheomanikud tagajalgadele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Joe The Goat Farmer/Creative Commons

Reklaam on inimkonnale olulisem kui eales. Miks? Kaupu ja teenuseid on rohkem, kui keegi suudaks tarbida. Seetõttu võideldakse klientide tähelepanu nimel, justkui oleks sellest saanud uus loodusvara.

Kaasaegset elu enneolematu väega mõjutavad Google ja Facebook toituvadki pea ainukesena reklaamist. Õigemini mitte reklaamist endast, sest seda teevad teised, vaid reklaami näitamisest ja selle kohta tõendite esitamisest. Vaid reklaami nägemisvälja sokutamisest enam ei piisa. Olukord on muutunud nii teravaks, et demonstreerima peab tõendeid, et sihtmärk reklaami ka märkas.

Peale Google'i ja Facebooki elatuvad reklaamist veel lugematud ettevõtted ja terved tööstusharud nagu televisioon, raadio ja ajakirjandus, olgu siis trükituna või veebi riputatuna. Kõik nad teenivad elatist ning kasumit aidates kaupadel ja teenustel leida endale ostjaid.

Olukord on paradoksaalne. Tootmise tõhusust, sh omahinda peab jätkuvalt langetama, sest tarbijaskond on hinnatundlik. Seetõttu püütakse inimene kui kõige kallim süsteemi osa tootmisprotsessist amputeerida ning asendada kunstlike, masinatest töölistega, jättes võimalikele klientidele toodangu hankimiseks üha vähem ressurssi. Need on raha, aeg ja tähelepanu.

Rahast rääkides, elu kallineb, kuid reaalpalk ja ostujõud on USA näitel püsinud viimased 40 aastat muutumatuna. Kui kaubad jäävad ostmata, muutuvad need odavamaks, mis omakorda toidab deflatsiooni ehk hoiab raha taskutes ja tekitab ettevõtlusele ''hapnikuvaeguse''. Abi loodetakse reklaamist, püüdes meediasse paisatud üleskutsetega ajada inimesi tarbima ja luues ühtlasi kunstliku tootena reklaamitarbimise.

See toob aja ja tähelepanu teema juurde. Osa inimesi pühendavad end sellele, et reklaam ajaks meid taga igal hetkel ja igas kohas. Arusaadavalt muutub see tüütavaks, et mitte öelda elu segavaks. Loomuliku arenguna hakkavad inimesed otsima reklaami tõrjumise viise, kuni moodustub grupp spetsialiste, kes end sellele pühendavadki. Nad arendavad reklaame filtreerivaid tehnoloogiaid ja uueks meediatarbimise normiks on kujunemas ad-blockerite kasutamine.

Uudne olukord sarnaneb dünaamilisuselt spämmi vastu võitlemisega. Reklaamitegijad muutuvad üha agressiivsemateks, püüavad filtreid ära petta jne. Filtritegijad omakorda punnivad vastu ja reageerivad tihti valepositiivsetele ehk jätavad kliendi ilma ka olulisest infost. Ühendkuningriigis 100 populaarseima veebikeskkonna näitel tehtud värske uuringu järgi jätsid mõned reklaamifiltrid lehti külastanud kliendid ilma näiteks lennubroneerimise akendest, online-poe saadetise jälgimise teenustest jmt.

Kuid kõige probleemsemaks reklaamifiltrite efektiks on filtreerida välja raha, jättes sellega rahaaneemiasse reklaamist toituvad ettevõtted. Enam kui 2000 ajalehte esindav Ameerika Ajalehtede Liit esitas eelmisel nädalal üleriigilise kaebuse reklaamifiltrite tarnijate vastu. Kaebuse sõnum viitab inimlikule nurjatusele või siis liberaalsele turumajandusele. Nimelt on reklaamide blokeerimise teenuse pakkujad hakanud teenima raha küllaltki omapärasel viisil. Lihtne on pahameelt mõista, kui uue teenuse pakkujad küsivad raha, aidates lehelugejatel vältida tüütavaid reklaame.

Uudne ja leheomanikes sügavat nördimust põhjustav on aga hoopiski see, et reklaamifiltrite pakkujad müüvad reklaamiandjatele nn aiaauke ehk erandeid ja lastakse reklaamid raha eest reklaamifiltrite kliente tüütama. Sisuliselt võtavad nad lehepidajalt ära reklaamiga teenimisvõimaluse ja asuvad ise reklaami vahendamise teenust pakkuma. Enda õigustuseks pidavat filtriteenuse pakkujad valima normidega sobivamaid reklaame. Normid on peamiselt enda loodud.

Hinnanguliselt blokeeritakse USA-s iga kehakesas-üheksas reklaam. Arvestades, et maailma on jäänud vähe neid, kellele meeldib reklaame vaadata, on tegemist kasvava trendiga. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli USA lehtede reklaamitulu umbes 50 miljardit USD, siis tänaseks on see vähenenud poolele. Süüdi ei ole reklaamifiltrid, vaid üleüldine konkurents, aga valusa languse olukorras lisab iga väiksemgi puudutus kipitust juurde. Vahet ju pole, kas arve maksmisest jääb puudu dollar või sent.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: