Kedagi ei üllata telefonide ja televiisori abil saavutatud kaugkõnelemise ega kaugvaatamise võime. Hetkel võiks isegi pidada seda täiesti loomulikuks inimeseks olemise viisiks. Mõne aasta eest tutvustasid Jaapani tehnoloogiaarendajad kaugsuudlusmasinat, mille pehmet külge suudeldes edastatakse see taktiilne sõnum suvalises maailma punktis asuvale samasugusest seadet suudlevale parterile. Usaldusliku ja intiimse akti ülekanne võib toimuda reaalajas või siis seadmesse talletatuna.

Rakendusvõimalusi on rohkem, kui suudaks traditsioonilise inimesena kohe välja mõelda. Seadme arendaja oli teemale rohkem mõelnud ja pakkus välja, et suudlusmasinat saaks kasutada kuulsate muusikute ja avaliku elu tegelastega suudlemiseks ilma, et viimased peaksid fännide tõttu kannatama. Põhimõtteliselt saaks kuulsamad suudlused talletada kultuuripärandina jne. Sellistele võimalustele mõtlemine aitabki tajuda, mida üleminek tähendab.

Analoogsesse uue võimekuse nimistusse on lisandumas midagi ühise joomise edendamiseks. Kickstarteris küsitakse raha joogipudeli avajale. Iga kord kui avad sellega mõne kroonkorgiga pudeli, saavad sõbrad sündmusest teada ja sa ei ole üksi vähemalt virtuaalses mõttes. Üksi joomise kohta on olemas mitmeid hukkamõistvaid aforisme. Kurvemad romantikud võivad sündmuse kombineerida kaugsuudluse võimalusega.

Enne kolmandat inimvõimekust edendavat näidet peatugem korraks inimese olemasoleval tugevusel. Õigemini tugevusel, mida ta arvab endal olevat ehk ratsionaalsusel. Inimene peaks tegema arukaid otsuseid, eriti seoses raha kasutamisega. Näiteks on tal olemas arusaam, kui palju on mõistlik maksta taksosõidu eest.

Taksonduses muudab seniseid reisijate veo tavasid Uber, pakkudes võimaluse igale sõidukiomanikule osaleda klientide liigutamises. Teiseks muutis Uber hinnakujunduse jooksvaks, vastavalt nõudluse ja pakkumise tasakaalule. Sama sõiduotsa eest võib hind muutuda kordades sõltuvalt ajast ja olukorrast. Teisalt tuleb hindade tõustes juurde sõidutajaid ja samuti on kliendid hinnatundliku valulävega, mis surub turgu allapoole.

Kuna Uberi klientidele takso tellimiseks mõeldud rakendus hindab puhtalt energiasäästust tuleneval praktilisel põhjusel telefoni aku laetuse taset, avastas firma andmete analüüsi käigus, et klientide valmidus maksta tipptundidel sõidu eest kordades kõrgemat hinda haakub olukordadega, kui kliendi aku hakkab tühjenema. Kui kliendi telefoni aku on laetud, ei nõustu ta maksma hetke olukorrast tingitud kõrgeimat hinda ja on valmis ootama, kuni saab soodsama sõiduvõimaluse. Juhul kui kliendi telefonis on aku tühjenemas, ollakse valmis maksma isegi kuni kümnekordset sõiduhinda.

Midagi halba selles ju pole, kui vaba turu olukorras inimene maksab just nii palju, kui hetke olukorras vajalikuks peab. Omamoodi moraalse dilemma ees seisab aga Uber, mis võib nüüd tühjema akuga klientidelt küsida teadlikult kõrgemat hinda. Seegi on vaba turu mänguilu. Kellele ei meeldi, hoidku aku laetuna. Tõenäoliselt võib aku laetus mõjutada teisigi hädas tehtavaid ostuotsuseid.

Kolmas uudis inimvõimete arengu teemal on seotud eeldatava ratsionaalsuse altvedamisega. Üks Briti ettevõte valmistas käevõru, mille teevad eriliseks kaks omadust. Esiteks kontrollib käevõru kandja pangakonto seisu. Teiseks annab võru iga kord, kui kontolt makse sooritatakse, võru kandjale kerge elektrilöögi. Tegemist on omalaadse Pavlovi refleksil põhineva raha kulutamisest võõrutava teenusega. Eriti siis juhuks, kui oled tühja aku tõttu valmis maksma teenuste eest rohkem.

Loome inimese ellu uusi olukordi ja lahendame või püüame neid osaliselt lahendada uute kunstlike võimekustega, ekspluateerides inimlikke nõrkuseid ja vabastades teda kriitilisest mõttetegevusest. Andmata hinnangut hea ja halva teljel, võib märgata, kuidas muutub inimene ise üha rohkem oma saatust kõrvalt vaatavaks entusiasmi ja ebamugavuse seguste tunnetega pealtvaatajaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.