Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere elustikku

Baltikumi vee-ettevõtete konverentsil üles astunud Tallinna tehnikaülikooli merebioloogia instituudi teaduri Kai Künnis-Berese hinnangul on ravimijääkide jõudmine merevette Läänemere ökosüsteemile üha kasvav probleem.
Näiteks on tema sõnul teada, et antibeebipillidest pärinev sünteetiline östrogeen pärsib kalade ja teiste mereloomade paljunemisvõimet ja muudab nende sugu. Ibuprofeeni, paratsetamooli ja teiste enamkasutatavate ravimite jäägid võivad aga mõjutada merre sattudes koorikloomade käitumist. Enamike ravimiühendite tegelik ja pikaajaline mõju mereelustikule vajab veel uurimist.
Merebioloog tõi välja, et inim- ja veterinaarmeditsiinis on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet, mis sisalduvad näiteks valuvaigistites, antibiootikumides, antidepressantides, rasestumisvastastes vahendites jms.
Lisaks ravimitele on tema sõnul ohuallikaks ka teised bioaktiivsed ained, mida kasutatakse näiteks mikroorganismide hävitamiseks. Eluslooduses on bakterid äärmiselt vajalikud. Sageli on need aga suuremate loomade toiduahela esimene lüli, mille eemaldamine toob kaasa toidulaua nappuse või ahela katkemise.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees märkis, et üks viis ravimite keskkonda sattumiseks nende kergekäeline kasutus ja nende jäätmete vale käitlus. Seega ei tohiks vanu ravimeid visata tavaprügi hulka ega lasta neid alla tualetipotist, kust võivad need sattuda edasi jõgedesse-järvedesse, põhjavette ning lõpuks ka merre.
Samuti on teada, et tablettides sisalduvad hormoonid ja teised toimeained ei imendu inimorganismi täiel määral, osa neist tuleb uriiniga meist läbi ja satub kanalisatsiooni. Klassikalise veepuhastustehnoloogiaga kõiki taolisi ühendeid reoveest aga eemaldada ei suudeta.
Künnis-Beres tõi oma ettekandes välja, et Läänemere põhiprobleemiks on täna siiski saastumisest tulenev toitainete üleküllus ehk bioloogide keeles eutrofeerumine. Vee rikastumine toitainetega, eriti lämmastiku- ja fosforiühenditega, kiirendab vetikate ja taimestiku kasvu ning häirib seetõttu vees esinevate organismide tasakaalu ning rikub vee kvaliteeti.
Teine kasvav probleem on mereprügi. Sellest kolmveerandi moodustab ära visatud ja väikesteks osakesteks lagunenud plastik, riidekiud jm keemilised osakesed, mida mereloomad peavad ekslikult toiduks. Mereprügis sisalduvad osakesed võivad eralduda mürke, rikkuda nii kalade kui ka suuremate mereloomade- ja lindude seedimist ja lühendada nende eluiga. Mereloomade kaudu jõuavad ohtlikud ained tagasi ka inimeste toidulauale.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa