Tartu ülikooli Ideelabori suurem eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse üldisele konkurentsivõime tõusule. Kuna aga targa majandusega riik vajab tarku ja ettevõtlikke inimesi, siis on Ideelabor kohaks, kus noored saavad endas arendada ettevõtlikkust ja saavad ka praktilisi kogemusi sellest, kuidas oma idee ärimudeliks vormida. Seega on TÜ Ideelabor ettevõtlike inimeste taimelava, kus suurt rõhku pannakse praktilisele õppele ehk nö käed-külge õppele ning kogemuse saamisele.

Maret Ahoneni sõnul on oluline, et noored inimesed saaksid teadmised ja oskused sellest, kuidas nö päris elus või ettevõtte elus süsteemid toimivad ja kuidas sealjuures ise endale oma ettevõte luua ning see edukaks ja kasvavaks ettevõtteks muuta. “Me arvame, et kui tudeng selle ühe semestri jooksul käib läbi meie programmi ja omandab oskused ettevõtlusest ja temas kasvab ka enesekindlus olla ettevõtlik ja enda ettevõte kunagi asutada, siis hakkab ta oma teadusvaldkonnas märkama ka võimalusi, kuidas mingeid uurimistulemusi võiks kommertsialiseerida.”

Lisaks seminaridele ja töötubadele on Ideelaboris igale tiimile oma mentor ehk ettevõtja või idufirma asutaja, kes annab tiimile täpsemalt nõu. Peale selle on olemas ka Protokeskus, mis tähendab, et tiimid saavad erinevates ülikooli laborites või Protokeskuse toel oma ideid prototüübiks ehitada.

Ahoneni sõnul tegutseb Ideelabor viiendat aastat ning on ise üks näide start-upist, mis proovib erinevaid viise, kuidas kõige paremini oma teadmisi tudengitele edastada. Teadmispõhiste ideede elluviimine on aja- ja ressursimahukas, ent Ahonen usub, et kui anda inimestele oskused ja võimed märgata ideid, mida ellu viia, siis on Ideelabor oma eesmärgi juba saavutanud.

“Maailmamuutvate ideede rakendamine võtab natukene aega, aga olen märganud, et meie juures läinud inimesi võib kohata erinevate start-up hackathonidel ja erinevatel üritustel ja ka meie Vega fondi kaudu on mitmed saanud tuule tiibadesse. Kas või näiteks Relade, mis on taaskasutatava pesupulbri arendusmeeskond," lausus Ahonen.