Tartu füüsikud rääkisid gravitatsioonilainetest ({{commentsTotal}})

{{1455631923000 | amCalendar}}
TÜ Physicum ja gravitatsioonilained
TÜ Physicum ja gravitatsioonilained Autor/allikas: NASA Blueshift/Creative Commons/PM/Scanpix

Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas Einstein juba sada aastat tagasi, seni aga ei olnud õnnestunud neid otseselt detekteerida. Mida nende esmakordne registreerimine teadusele annab ja kui suure läbimurdega on tegu, rääkisid Tartu ülikooli füüsikud TÜ Physicumis. Vaata seminari salvestust ERR Novaatoris.

Seminari korraldaja Piret Kuusk rääkis, et 11. veebruaril 2016 teatasid LIGO esindajad, et nende poolt 14. septembril 2015 registreeritud signaal on ülisuure tõenäosusega märk gravitatsioonilainest, mis tekkis kaugel kosmoses kahe musta augu kokkusulamisel. See oli esimene kord, kui gravitatsioonilained registreeriti. "Gravitatsioonilainete otsene registreerimine kinnitab, et üldrelatiivsusteooria on usaldusväärne alus universumi kirjelduse leidmisele," ütles Kuusk.

Füüsikateadlane kirjeldas, et edasised ootused seoses gravitatsioonilainetega on eelkõige kosmoloogias, võimaluses oluliselt täpsustada universumi varast ajalugu. "Praegu saadakse praktiliselt kogu teadmine kosmose ja selles leiduva kohta elektromagnetkiirguste vahendusel, alates raadiolainetest kuni gammakiirteni. Vaadates järjest kaugemaid objekte, näeme tegelikult järjest nooremat universumit, sest kiirgusel kulub aega, enne kui ta kaugelt objektilt meieni jõuab.“

Teine valdkond, kus gravitatsioonilained võiksid anda oluliselt uusi teadmisi, on ülitugevate gravitatsiooniväljadega mustad augud. Praegu teadaolevalt ei ole rohkem gravitatsioonilainete signaale registreeritud, kuid täiustamisel on Virgo detektor Pisa lähedal Itaalias ja ehitamisel uus detektor KAGRA Jaapanis Kamiokandes. Nende valmimise ja töökorda saamise järel mõne aasta pärast on loota uusi vaatlusandmeid.

Ettekandeid pidasid Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased Piret Kuusk "Ajaloolist meilt ja mujalt", Margus Saal "Einsteini võrrandid lineaarses lähenduses ja nende lainelised lahendid", Peeter Tenjes "Gravitatsioonilainete astrofüüsikalised ja kosmoloogilised allikad", Laur Järv "Gravitatsioonilainete detektorid ehk mida LIGO täpsemalt mõõtis" ning Manuel Hohmann "Gravitatsioonilainete uurimise tulevikuväljavaated".

Vaata seminari salvestust:

Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: