Video: Tallinna ülikooli rektorikandidaatide viimases debatis ei eristunud kandidaadid üksteisest
Tallinna ülikooli rektoriks kandideerivad Hannes Palang ja Tiit Land diskuteerisid viimast korda enne valimiskogu poolt 8. veebruaril tehtavat otsust ülikooli tuleviku üle ning vastasid akadeemilise pere küsimustele.
Rektorikandidaadid alustasid väitlust rääkides Tallinna Ülikooli (TLÜ) väärtustest. Hannes Palang nimetas esimesena akadeemilisust, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Tähtis on meie suurem panustamine ühiskonda, meie lõpetajate kvaliteet ja loomulikult ressursside küsimus," sõnas Palang.
Praegune rektor ja taas rektoriks pürgiv Tiit Land ütles, et vaja on lõpule viia reformid. Teiste väljakutsete seas nimetas Land üliõpilaste väljalangevuse vähendamist. "Siin peaks aitama üliõpilaste parem nõustamine ja tugisüsteemide väljaarendamine," leidis Land.
Kandidaadid pakkusid oma lahendusi ülikooli rahalise seisu parandamiseks ning arutlesid, mida teha siis, kui ees seisaksid koondamised nagu juba on juhtunud Helsingi ja Kopenhaageni ülikoolis.
Üheks teemaks oli ka Tallinna Ülikooli võimalik liitumine näiteks Tallinna Tehnikaülikooliga. Hannes Palang meenutas, et sellest oli juttu kümmekond aastat tagasi. "Kui me nüüd arvutame sedasi, et Eesti rahvastik väheneb järjest ja ega see haridusse tulev raha vist ka ei suurene, siis võib olla, et ühel hetkel tuleb nende läbirääkimiste juurde jälle tagasi tulla, kuid millal see juhtub, seda ma ei oska öelda," rääkis Palang.
Tiit Land ütles, et Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool on läinud oma teed ning nii see ka jätkub. Tema hinnangul on tähtis teha kõrgkoolide vahel koostööd.
"Näiteks avab Tallinna Ülikool koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja Eesti Muusika- ja teatriakadeemaiaga sellest sügisest ühise õppekava. Ühtlasi peame kindlasti tegema koostööd Tervise Arengu Instituudiga," sõnas Land.
Ei valimiskogu liikmed ega ka üliõpilased ei soovinud täna veel öelda, kumba kandidaati nad eelistavad. TLÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimees Marlen Kakkori* tõdes, et debati käigus kandidaatide vahelisi erinevusi palju välja ei tulnud. "Aga meil on selged ootused ja me loodame, et osutub valituks see kandidaat, kes täidab meie ootused," sõnas Kakkori.
Avasõnavõtus jäi Hannes Palang napisõnaliseks, viidates varasematele seisukohavõttudele, kuid tõi välja kolm väärtust, mille olulisust on rõhutanud varemgi: akadeemilisus, ülikooli suurem panustamine ühiskonda ja lõpetajate kvaliteet ning ressursside küsimus. Palang lisas, et küsimustega peab tegelema tulevane rektor hoolimata sellest, kes valituks osutub.
Tiit Land pidas oluliseks välja tuua samuti kolm teemat: ülikooli jätkusuutlikkuse, üliõpilaskandidaatide tugevuse tõstmise ning teadus-, arendus- ja loomemahtude suurendamise. Esimese kindlustamiseks astuti tema sõnul suur samm tema ametiajal algatatud reformidega, kuid nentis, et ressursside küsimus on probleem, isegi kui uus rahastusmudel seda leevendab.
Õppekvaliteedi ja väljalangevuse vähendamisel oleks kasu muutunud õpikäsitluse laiemast rakendamisest, mille keskmes on individuaalsem õpe, ja tugisüsteemide loomisest. Teadus-, arendus- ja loomemahtude suurendamisel tuleb Landi hinnangul taas appi uus majanduseeskiri ja rahastusmudel.
Juhtimine
Mõlemad kandidaadid rõhutasid, et ülikooli juhtimisel ja otsuste tegemisel peab akadeemilisi töötajaid ja üliõpilaskonda kindlasti kaasama ja nende arvamusega arvestama.
Näiteks Palang märkis, et rektor ei pea üksinda särama ja kaugele paistma, vaid seda peab tegema ülikool tervikuna. ''Tudengid on ju tegelikult meie panus ühiskonda. Järelikult, et tudengid ise saaksid oma saatuse kujundamises paremini osaleda, on nende kaasatus kõikidesse nendesse protsessidesse äärmiselt oluline,'' lisas ta. Seejuures tuleb aga kindlustada, et otsused mõeldakse läbi nii kaugele kui vähegi võimalik.
Land tõi välja, et näiteks ülikooli senat on muutunud juba avatumaks ja rohkem kaasavaks ning tudengite panust reformidesse oli märgata. Samal ajal peaks kaasama ekspertiisi aga väljaspoolt, nagu teistes suuremates ülikoolides. Päevakorral võiks olla ka Tallinna ülikooli oma seaduse loomine. ''See (idee) pole sündinud tühjalt kohalt. [...] Seda me oleme arutanud mitmel korral ka Tallinna ülikooli kuratooriumi liikmetega. [...] Meile on antud tagasihoidlik soovitus sellel teel liikuda,'' sõnas Land.
Eelarve
Aastaaruannete kohaselt on olnud ülikooli eelarve Landi juhtimise ajal miinuses. Mees juhtis aga tähelepanu sellele, et olukord on aasta-aastalt paranenud ja puudujäägi taga on olnud suuresti amortisatsioonikulud. Likviidsus on võrreldes 2012. aastaga seevastu hea ja arvelduskrediiti ei kasutata. ''Trend on praegu positiivne. Meie amortisatsioonikulu [...] on praegu 3,3 miljonit eurot, 2014. aastal oli meie tulem koos amortisatsiooniga suurusjärgus -1,5 miljonit eurot selgitas,'' Land.
Olukorda on tema sõnul aidanud parandada majanduseeskiri, mis loob instituutidele võimaluse ja annab neile motivatsiooni teenida tulu. Ülikoolile raha juurde saamiseks tuleb aga tema sõnul vaadata eeskätt teadus- ja arendustegevusest lõigatavate tulude poole, mis moodustavad hetkel eelarvest umbes viiendiku.
Samuti viitas ta riigi baasfinantseeringu suurenemisele, mis kasvas eelmisel aastal poole võrra. Teiste ülikoolide huve ja tehtavat lobitööd arvestades ei ole Landi hinnangul tegu ühekordse kasvuga.
Sarnaselt vaatab teadus- ja arendustegevuse arvelt tulude kasvatamise poole Palang. ''Tegevustoetus ilmselt ei suurene. Ainuke asi, mida teha saab, ongi tuua juurde teadusprojekte ja nende arvelt uusi töötajaid siia juurde tuua,'' leidis Palang. Tõsiselt tuleb tema hinnangul tegeleda ettevõtjate seas huvi äratamisega. Ära ei tuleks unustada ka palgaküsimust – euroteadusprojektide suurus sõltub teadustöötajate palgast. Mõtlema peab ka ülikooli täiendava fokusseerimise peale.
---
Tiit Land on sündinud 25. septembril 1964. Ta on kaitsnud doktorikraadi neurokeemia ja neurotoksikoloogia alal, aastast 2006 Tallinna ülikooli keemiaprofessor, 2011. aastast rektor.
Hannes Palang on sündinud 14. novembril 1968, Doktorikraadi on kaitsnud geograafia alal, 2008. aastast Tallinna ülikooli inimgeograafia professor.
Rektori valib 8. veebruaril valimiskogu, kuhu kuuluvad ülikooli senati liikmed, ülikooli juhtivteadurid ja ametikohale valitud professorid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu valitud üliõpilaste esindajad.
Uue rektori ametiaeg algab tänavu 15. mail ja kestab viis aastat.
*"Aktuaalse kaamera" lõigus oli TLÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimehe Marlen Kakkori nimeks ekslikult märgitud Marlen Kakkom.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Allan Rajavee, Anne Raiste