Hoiatuse sisuks on olukord juhul, kui tehisintellekt muutub inimesest nutikamaks. Põhimõtteliselt ei saa arenguastmelt väetim inimene selle edasist arengut enam juhtida, kuna ei suudaks seda mõista ja siis oleks inimene hädas.

Üks nutika mõtlemisega Florida pastor leidis, et taolist olukorda ei saa tekkida. Vaadates asju Jumala positsioonilt on ka inimene kunstlikult loodud. Formaalselt on inimenegi tehisintellekt. Järelikult asetseb inimese loodud tehisintellekt hierarhias madalamal ja kuulub koos inimesega nn loojakarja. Juhul kui see peakski inimesest mööduma, muutub see tänu kõrgemale vaimsusele inimesest moraalsemaks ja seda on lihtne allutada kuulama jumalasõna.

Seda võib pidada heaks katseks. Ent Elon Muski ja tema sõpruskonda taoline loogika maha ei rahustanud. Koos Peter Thieli, Sam Altmani ja paljude teiste edukate tehnoloogiainvestoritega otsustasid nad asutada tehisintellekti ohutuks ja inimkonnale kasulikus suunas arendamiseks mittetulundusühingu OpenAI. Tehisintellekti rahumeelsesse sängi suunamise teel on mitmeid probleeme. See pole lihtsalt üleskutse. Kuigi tehtud on ka selliseid.

Näiteks on inimkonna senine ajalugu kogumik vägivalla teenistusse rakendatud parimatest teadmistest. Siin ei tasu meil endid petta oma enda nurjatu loomuse varjamisega. Oluline osa tehisintellekti lähima aja hirmudest on seotud selle kasutamisest mehitamata relvades. See oleks väsimatu ja halastamatu relv, mis otsustab ise keda ja mida hävitab.

Kuna seda ei juhi inimene, muutub sellega võitlemine keeruliseks. Tegemist oleks omamoodi zombiga, mida ei saa tappa. Suve hakul koostati sadade teadlaste ja ekspertide, sealhulgas eksistentsiaalse riski teemal maailmas juhtfiguuriks kujunenud Jaan Tallinna poolt avalik pöördumine autonoomsete relvade arendamise peatamiseks. Tänaseks on pöördumisega ühinenud paarkümmend tuhat teadlast ja valdkonna eksperti. Võibolla on tegemist optimistidega?

Teine probleem tõstatub inimese teistmoodi nurjatust palest. Kuna tehisintellekt on tarkvara, siis sellise võimsa tarkvara omamine annaks väikesele grupile inimestele väga suure võimu, millega kasvatatakse ebavõrdsust tänasega võrreldes veelgi suuremaks. Kardetavalt hoiaks tehisintellekti looja selle enda teenistuses pelgalt seetõttu, et kulusid tasa teenida. Ebavõrdsuse kiire süvendamise käivitamiseks sellest piisaks

Uus, avatud arenduskeskkonnaga tehisintellekti loomise idee on olla teistest edukam ja selle kaudu kujundada sisemised regulatsioonid, võibolla isegi jõupositsiooni halbade kavatsuste pärssimiseks. Helgeks mõeldud arendusprotsessile hoo andmiseks koondatakse projekti rahastamise taha miljard dollarit. Rahast isegi suuremaks teguriks võib pidada väga edukate inimeste mõju ja võrgustatust.

Nagu nad oma selgituses kirjutavad, p6 ole neil kiiret. Nad tahavad teha täna õiget asja, aga see peab olema nii tehtud, et paistaks õigena ka 50 aasta pärast. Suure rahaga püütakse vähendada teaduse ja tarkvara arendajate kohal varitsevast majanduslikust survest tulenevat vajadust end „kuradile“ maha müüa.

Algatusega püütakse luua võimalikult suur ja ühtne rinne, mis hoiaks ära tehisintellekti varjatud võidurelvastumise. Luues inimeste ja ideede rikka avaliku ning kollegiaalse arenduskultuuri, on võimalik luua olukord, milles töötavaid lahendusi ja intellektuaalomandit tekib kiiremini kui isoleeritud ja salastatud organisatsioonis. Nii sünnib võimalus vältida ebavõrdsuse sündi või inimkonnale ohtlikke rakendusi, sest on võimalik juhtida, kes ja kuidas saab neid lahendusi kasutada.

Teatud mõttes püütakse elimineerida tehisintellekti arendamisest asümmeetria, trumbates traditsiooniliselt vähemuse eelised üle massiivse ja kõigile avatud innovatsioonipagasiga. Sisuliselt püütakse suure armastusega lämmatada kurjus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.