Toore käitumise õigustuseks toob kurjam paha tuju, mida ukse taga olnud asutuse töötajad olid omalt poolt vaid hullemaks ajanud. Lugu jõuab kohtusse, kus vägivallatsejat karistatakse. Nüüd siis mõtlemise koht – nimelt on kohtul selliste juhtumite lahenduseks kaks seadusepügalat. Ühe järgi tuleb pahategijat karistada ohvri rõivaste kahjustamise pärast ja teine seadus lubab karistuse määrata kompensatsioonina, kui rõivaste paranduse peab kinni maksma nimetatud asutus, mis osutub kahju kannatajaks. Keegi ei räägi valu ja viga saanud inimese hädadest.

Nagu öeldud, tegemist oli mõtteharjutusega. See aga aitab mõista Jaapanis toimuvat diskussiooni seoses just sellise juhtumiga. Ainult selle erinevusega, et inimese asemel oli kannatajaks sõbralik robot, kes,või mis tervitas roboteid valmistava ettevõtte Softbank uksel kõiki külalisi. Vägivalla tulemusel põduraks jäänud roboti saatus puudutas jaapanlaste hinge ja neid huvitab esmajärjekorras, kuidas karistada pahategijat sisulisemalt, kui lihtsalt materiaalse kahju tekitamise klausel seda pakub. Teiseks toob juhtum esile küsimuse, kuidas peaks robotitesse üleüldse suhtuma?

Olukorra muudab keeruliseks inimese empaatiavõime ja selle ülekandmine robotitele. Eriti sellistele, mis omakorda mõistavad inimese emotsioone ja püüavad teda parimal moel teenindada. Põhjuse, miks meil paistab jaguvat empaatiat ka robotitele, võib seletada sellega, et tegemist on lihtsalt uudse olukorraga, mille jaoks puudub meis evolutsiooni loodud programmvaras vastav tingimus. See tähendab, et olles empaatiavõimelised inimeste ja loomadega, puudub meil kogemus roboti puhul vahet teha.

Kujuta nüüd ette, kuidas sõbralikult ja üliviisakalt suhtlev lapse mõõtu 1,2 meetri kõrgune robot äratab helli tundeid peaaegu kõigis, kellega ta suhtleb. Softbanki Peppereid on tööle suunatud kauplustese, lastehoiu asutustesse ja vanemate inimeste hooldekodudesse. Kevadise plaanide järgi pidid tuhat Pepperit asuma jaapanlastele kohvi müüma. Ja siis kuuled uudist jõhkardist, kes lööb sõbralikult naeratava Pepperi sillutisele abitult lamama. Toorutseja pääseb kergelt, sest viga sai kõigest „asi“.

Masinatest eristuvalt võtab roboti ja inimese vaheline suhe teistsugused tunnused. Need lähenevad inimeste vahelistele ning inimese ja looma vahelistele suhetele. Mõned eksperdid peavad vajalikuks iseseisvate seaduste loomise reguleerimaks juhtumeid, milles osapoolteks on inimene ja robot. Võimaliku lahendina pakutakse luua robotitele seaduslik staatus. See ei kehiks kusagil tööstushoones tuima orjatööd tegevale keevitusrobotile, vaid inimese sarnaseks loodud humanoid-robotile.

Masinast emotsionaalselt kõrgema ja inimesest eraldiseisva nähtusena pakub Japaanis ja Hiinas robotiteadusega tegelev Yueh-Hsuan Weng, et roboteid võiks käsitleda nn kolmanda eksistentsina. Esimeseks oleks inimene ja teine vastavalt asjad ja muu materiaalne varandus.

Kolmanda eksistentsi liikmete jaoks võiks kehtida näiteks humanoidide moraalikoodeks, mille järgi ei tohi neid survestada sooritama ebaeetilisi tegusid. Robotite turvalisuse akt reguleeriks nii inimeste kui robotite turvalisuse küsimusi. Samas hoiatab teadlane ülepingutuste eest, nagu juhtus paarisaja aasta eest Inglismaal, kui tänavatele ilmusid esimesed autod. Toonane seadus nõudis, et iga auto ees kõnniks hoiatuslipuga inimene.

Võib-olla on käes aeg, et küsida, mida arvavad robotid ise? Kardetavalt oleks inimestega suhtlemist õppiv Pepper oma vastustes siiski liiga viisakas. Lõpetuseks, õigemini uue alguse märgiks meenutaks kevadist matuserongkäiku Kofuku-ji templisse Jaapanis. Rituaal lõppes 19 remonditöökodade poolt lootusetult katkiseks kuulutatud robotkoerakese Aiboti säilmete krüpti sulgemisega. Üks matuselistest kurtis robotkoerast maha jäänud kodu matva vaikuse pärast. Meil saab olema robotitega paju muret.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.